Palju me teame lähiajaloo „kodumaa” animatsioonfilmist?

Aare Ermel

Pealkirjas esitatud küsimus ei olegi ehk väga kummastav. Teatavasti on 1936. aastal Moskvas asutatud filmistuudio Sojuzmultfilm (vähem kui aasta kandis see nime Sojuzdetmultfilm) olnud üks maailma suurimaid omasuguste seas. Sojuzmultfilmis on seitsme aastakümne jooksul toodetud üle 1500 joonis-, kollaažja nukufilmi. Samas on teada, et vene animatsioonfilmi  pioneer, poola rahvusest Vladislav Starevitš ehk Ladislaw Starewicz (1882–1965) kasutas trikivõtteid juba oma esimese putukate dokfilmi „Lucanus cervus” (1910) juures. Novaatorlike kombineeritud võtetega eksperimenteeris ta Venemaal animafilmides aastatel 1912–1915.

Klassikuks tõusis 1919. aastal Itaaliasse ja seejärel Prantsusmaale emigreerinud Starewicz eeskätt  oma nukufilmidega. Tunamullu üllitas Moskva kirjastus Algoritm-Kniga põhjaliku leksikoni Venemaal ja NSV Liidus animatsioonfilmiga seotud inimestest. Projekti initsiaatoriks oli filmiprodutsent Vjatšeslav Majassov (1954–2006), Moskva Kinomuuseumi asedirektor ja Suzdalis peetava avatud Vene animafilmifestivali (OR FAK) peaorganisaator. Raamatu koostas keemikuharidusega  filmiteadlane Sergei Kapkov (s 1972). Koguteose (trükiarv 3000 eksemplari) 29-leheküljelises eessõnas antakse ülevaade kodumaise filmianimatsiooni kõrghetkedest ning aegade jooksul toimunud mullistustest.

Ühtekokku võib raamatust leida tuhatkond isikuartiklit (režissöörid, stsenaristid, kunstnikud, operaatorid, heliloojad, toimetajad, produtsendid,  filmikriitikud ja -teadlased). Loomulikult on esindatud teada-tuntud klassikud Fjodor Hitruk, Andrei Hržanovski, Ivan Ivanov-Vano, Eduard Nazarov, Juri Norštein, Aleksandr Ptuško ja Mihhail Tsehhanovski. Vanematest on huvitavat infot näiteks Leonid Amalriku, Lev Atamanovi, Garri Bardini, Roman Katšanovi ja Vjatšeslav Kotenotškini kohta. Noorematest on enam pärjatud Mihhail Aldašin („Jõulud”, „Mardikad”), Natalja Berezovaja („Minu elu”), Konstantin Bronzit („Aljoša Popovitš ja Madu Tugarin”), Maria Muat („Kapsad ja kuningad”), Aleksandr Petrov („Merineitsi”, „Vanamees ja meri”), Aleksandr Tatarski („Langes möödunudaastast lund”) ja mitmed teised. Eestist on leksikoni pääsenud Heiki Ernits, Rao Heidmets, Avo Paistik, Heino  Pars, Priit Pärn, Rein Raamat, Elbert Tuganov, Riho Unt, Hardi Volmer, kunstnikud Ülo Sooster ja tema poeg Tenno-Pent Sooster. Lätlastest on eraldi artikli pälvinud Ansis Bērziņš, Maija Brence, Arnolds Burovs, Raimonds Pauls, Roza Stiebra, Rasa Strautmane, Jānis Cimermanis ja Peteris Trups. Leedust seevastu on jäänud sõelale vaid Ilja Bereznickas, nende teine tipptegija Zenonas Steinys on väärinud  äramärkimist vähemalt raamatu sissejuhatuses. Ülejäänud endistest liiduvabariikidest on ootuspäraselt teistest üle Ukraina (Aleksandr Bubnov, Vladimir Dahno, Vladimir Gontšarov, Irina Gurvitš, Leonid Zarubin jt). Kuid ei puudu ka armeenlased (Stepan Galstjan, Aida Saakjan), aserid (Afiz Akperov, Bahman Alijev, Frangiz Kurbanova), valgevenelased  (Vladimir Petkevitš, Igor Voltšek), moldaavlased (Natalja Bodjul), grusiinid (Vahtang Bahtadze, Šalva Gegevanišvili), usbekid (Sergei Alibekov) ja kasahhid (Ersain Abdrahmanov). Raamatust ilmneb, et suure naaberriigi multifilmidele on teistest rohkem oma häält laenanud näitlejad Anatoli Papanov, Lev Durov, Georgi Vitsin, Vassili Livanov, Zinovi Gerdt, Jevgeni Vesnik,  Rolan Bõkov, Rina Zeljonaja, Oleg Tabakov ja Armen Džigarhanjan.

Stsenaariumide rohkuselt kuulub suure tõenäosusega esikoht äsja kõrges eas manalateed läinud Sergei Mihhalkovile, kahe teeneka kineasti isale, kellel oli surres kümme lapselast ja kaheksa lapselapselast. Lisaks eespool tutvustatud filmileksikonile võib netiaadressilt www.ozon.ru leida palju huviväärset kirjandust. Peale ilukirjanduslike teoste ja õppekirjanduse pakutakse raamatuid kõikvõimalikelt elualadelt, lisaks kultuuriloole näiteks filosoofiast, ajaloost, psühholoogiast, õigusteadusest, meditsiinist, religioonist, turismindusest ja arvutiõpetusest. Ning mitte ainult vene, vaid ka inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja hiina keeles. Vastavalt laoseisule muutub valik igal nädalal. Enda sellesuvistest filmialastest  leidudest oskan kinohuvilistele soovitada koguteoseid „Kino Evropõ. Aktjorskaja entsiklopedija” (2009, trükiarv 500), „Rossiiskoje kino 1986–2006. Biofilmografitšeskii spravotšnik. Tom 1” (2008, 500), „Kino Rossii. Aktjorskaja entsiklopedija. Võpusk 2” (2008, 1000), biograafiat „Oleg Tabakov. Prikosnovenije k tšude” (2008, 5000) ning Andrei Plahhovi monograafiaid „Režissjorõ nastojaštšego. Tom  1. Vizionerõ i megalomanõ” (2008, 5000) ja „Režissjorõ nastojaštšego. Tom 2. Radikalõ i minimalistõ” (2008, 4000). Raamatute Eestisse tellimine on üpris lihtne. Selle tänuväärse töö teeb ära aktsiaselts Dialoog (www.dialoog.ee), mille vahendusel saab raamatud kohale toimetada kiiresti ja võrdlemisi soodsa hinnaga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming