Palamusel peeti Theodor Lutsu 13. filmipäevi

 

Eelmisel reedel peeti Palamusel 13. korda Theodor Lutsu filmipäevi. Filmipäevade raames on üheksal aastal olnud lahtine lühifilmide konkurss, tänavu oli filmivõistlusel väike juubel, kümnes kord.

Kui parimatel aegadel on Palamuse filmipäevadele võistlema saadetud oma poolsada lühifilmi kõigist filmiliikidest, siis tänavu oli osavõtt ootamatult loid. Saadeti ainult 13 konkursitööd, animafilm polnud üldse esindatud (kui mitte arvestada mõningaid elektroonilisi eksperimente, mida näitelinal jälgida sai).

Traditsiooniline lillede asetamine Theodor Lutsu sünnimaja, Palamuse apteegi seina kaunistava plaadi kõrvale avas ürituse. Toimus kaks konkursiseanssi, millele lisaks näidati 2007. aasta Neitsi Maali laureaati, Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Jonathan Austraaliast” ning restaureeritud Tallinnfilmi töid, Jüri Müüri dokumentaalfilmi „Leelo”, Elbert Tuganovi nukufilmi „Park” ja Heino Parsi eksperimentaalanimatsiooni „Nael”.

Vaatajaid oli saalis tihedamal ajal sama hulk, mis filme ekraanil – 13. Varasemate aastatega, eriti nendega, mil Kinobuss lõpetas oma tuuri Palamusel, ei saa tänavust pilti võrreldagi. Siis pühendati filmidele kaks ja pool päeva.

Filmipäevade algataja ning korraldaja, Palamuse kihelkonnakooli muuseumi juhataja Arne Tegelmann kinnitas, et vaatamata tagasihoidlikule huvile ja arvatavatele möödalaskmistele ettevalmistustöös tahetakse legendaarse filmimehe Theodor Lutsu sünnipaigas filmipäevi ja lahtist lühifilmide konkurssi jätkata, uuel aastal uuendatud alustel ja uue hooga.

Filme olid saatnud laste-ja noortestuudiod Tallinnast (Meksvideo, Kanutiaia, Pärnust Sütevaka Film, mõned teised, oma uue filmi „Jüri Arrak ja kivine rist” oli saatnud igavesti noor Tõnu Aru).

Žürii (Helle Karis, Tiina Säälik ja Jaak Lõhmus ning Eesti Kinoliitu esindanud tegevjuht Erika Laansalu) töö polnud seekord hirmus raske. Kolmeteistkümne filmi hulgast pälvis auhinna ja tunnustuse viis. Neli preemiat said kaunid Palamuse klaasikojas valmistatud vitraažid, Eesti Kinoliidu Vaba Vaimu Priisi (VVP) võitja aga kaasaskantava DVD-pleieri.

Parima animafilmi auhinna asemel anti välja ideeauhind vene noormehele Jevgeni Sazonovile Tallinna stuudiost Meksvideo fotofilmi eest „Täiskasvanute mängud”. Parimaks tõsielufilmiks tunnistati Amsterdamis resideeriva eestlanna Helga Meritsa dokumentaal „Kallis Paul”, liigutav mälestusportree autori isast, kes oli 1944. aastal Saksa mundris kodumaalt lahkunud. Parimaks lühimängufilmiks loeti Pärnu Sütevaka Filmi stuudios valminud  Liina Tiido „Väike abi”. Kolme ja poole minuti pikkune lööva puändiga lühar (kui laenata sõna soome slängist).

Parim eksperimentaalfilm oli Kanutiaia noortestuudio tegijate Georgius Misjura & kaaskonna „Vaenlane peeglis”, mis eksperimenteerib painavalt ja põnevalt teemal: mis hakkab pärast lahingute lõppu vaevama surmade keskele sattunud eriüksuslase mälu ja unenägusid? Väga ajakohane teema.

Kinoliidu VVP pälvis Rakvere tüdruk Kristiina Kundi filmiga „Täielik kontaktitus”, film, mis visuaalselt efektses vormis analüüsib grafiti- ja MSN-põlvkonna keelelünklikke kommunikatsiooniotsinguid.

Järgmisel aastal on kindlasti plaanis näidata Eesti filmikoolide tudengite filme, teha kümne aasta parimate filmide retrospektiiv, anda auhind parimale filmiõpetajale-ringijuhile jpm.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming