Nostalgia, armastus ja meediakriitika

JUHAN RAUD

Mängufilm „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ („Hymyilevä mies“, 2016, Soome, 92 min), režissöör Juho Kuosmanen, stsenaristid Juho Kuosmanen ja Mikko Myllylahti, operaator J. P. Passi. Osades Jarkko Lahti, Oona Airola, Eero Milonoff jt.

Kaalul on rohkem kui kilod. Olli Mäki (Jarkko Lahti, vasakul) püüab küll alla võtta, aga mänedžer Elis Ask (Eero Milonoff, paremal) kahtlustab, et mehe mõtted on mujal.

Kaalul on rohkem kui kilod. Olli Mäki (Jarkko Lahti, vasakul) püüab küll alla võtta, aga mänedžer Elis Ask (Eero Milonoff, paremal) kahtlustab, et mehe mõtted on mujal.

Kaader filmist

Juho Kuosmaneni esimene täispikk mängufilm põhineb ajaloolistel sündmustel. On 1962. aasta suvi. Tagasihoidlik poksija ja endine pagar Olli Mäki (Jarkko Lahti) peab varsti poksima sulgkaalu maailmameistri Davey Moore’iga (John Bosco jr), et talt tiitel võtta. Tuleb vaid korralikult treenida ning pisut kaalus alla võtta. Kui aga Olli kohtub paar nädalat enne matši Raijaga (Oona Airola), avastab mees mõningase üllatusega, et on armunud. Ka Raija on temast sisse võetud – nad on üheskoos õnnelikud. Säärane asjade käik tekitab aga teistes pingeid ja segadust. Olli mänedžeril ja sõbral Elisel (kulmudeta Eero Milonoff), kes on juba asunud matši aktiivselt promoma, on raske sõbra käitumisest aru saada. Kaalul on väga palju, aga Olli mõtted on pidevalt kusagil mujal – ei suuda ta korralikult keskenduda ega selgelt mõelda. Kõigele lisaks vändatakse Olli ettevalmistusest ka dokumentaalfilmi. Raijaga veedetud aeg on aga Ollile palju tõelisem, kui seda on avalikult kõigi silme all treenimine või sparring kaamera ees.

Suur osa filmist näitabki üsna lõbusas toonis seda, kuidas Olli üritab enda ümber tekkinud meedia ja turunduse masinavärgist vaikselt kõrvale hoida. Ometi ei väljendu Olli segadus ning prioriteedi muutumine raevus või agressiivsuses, nagu võiks oletada Hollywoodi poksifilmide mõjul. Selle asemel hoiab ta lihtsalt teistest eemale ning keskendub hoopiski elu kõnekatele pisiasjadele. Armastus muudab Olli taju ja meeleseisundit – ta näeb kõike justkui esimest korda. Üha kasvav sobimatus oma karjääri vaatemängulisusega ei pane Ollit sellesse kuidagi üleolevalt või põlastavalt suhtuma. Ta jälgib seda pigem osavõtmatult kõrvalt, teatava sõbraliku abitusega. Kui ta jätabki filmis kohati käpardi mulje, teeb see tegelaskuju üksnes huvitavamaks.

Filmis ei ole kujutatud maskuliinsust vägivallatsemise, macho’likkuse või ängi kaudu. Olli tahab lihtsalt rahus trenni teha ja poksida ning oma armsamat metsas jalgrattal sõidutada. Talle peale surutud staarimaine ja -kuulsus on tema meelest liigsed. Olli sobimatus või suutmatus filmikaamerate, ajakirjanduse ja oma töö meelelahutuslike aspektidega harjuda on nii (tragi)koomiline kui ka armas: ta küll tajub vägagi selgelt kõigi nende ootusi, kes temasse usuvad ja panustavad, aga see kõik on õnneliku suhte kõrval täiesti ebaoluline.

Muidugi on väga lihtne tõlgendada filmi „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ romantilise meediakriitikana. Meelelahutuse ja pealiskaudsuse üle visatakse siin (enese)teadlikult nalja. Võrdlemisi ilmsed on ka poksimatši reklaamimise ja finantseerimise ning filmitööstustes toimuva paralleelid – tõenäoliselt on siin tegemist filmitegijate kerge eneseirooniaga. Näiteks kui ühe pildistamise ajal selgub, et Olli on liiga lühike, et koos pikka kasvu modelliga reklaamfotol poseerida, otsitakse mehikesele jalamaid pink – ikka selleks, et kogu asi „loomulikum“ välja paistaks. Film on mustvalge, mistõttu on filmitegijate tahtel eriti koomiline seik, et fotograaf leiab Olli jalge alla kõige paremini sobivat just punast värvi pingi. Selliseid meedia ja tehnoloogia illusoorsuse stseene on filmis teisigi.

Ometi on ka sellele majanduslikule ja meelelahutuslikule loogikale antud filmis ka teatav legitiimsus. See, kuidas teised inimesed ka tegelikult Olli peale loodavad ja temast sõltuvad, teeb filmi pinged ja konfliktid meeldivalt ambivalentseks. Olli mänedžer Elis ei ole filmis sugugi halb või küüniline inimene (kuigi Eero Milonoff suudab olla mitmes stseenis korraga nii heasüdamlik kui ka võrratult kurjakuulutav). Elisel on vaja pere toita, kuid tal on raha otsas. Ta jääb oma sõbra peale lootma. Teatud vaatepunktist ongi Olli armumine Raijasse enne olulist (meedia)sündmust tõepoolest natuke vastutustundetu või ebaprofessionaalne. Eriti kui see mõjutab tema sooritust poksijana. Samas on see ka mõistetav ja inimlik. Ükski tegelane selles filmis ei soovi teistele tegelastele halba.

„Olli Mäki“ on filmitud 16 mm mustvalgele filmilindile, mis annab lisaks kasutatud ajaloolistele detailidele nagu vana traadiga telefon või ajastutruu plakat kogu filmile rõske, minevikulise hõngu. Mustvalge koloriit on üks levinumaid visuaalseid võtteid mineviku(lisuse) tähistamisel ning ka siin töötab see suurepäraselt. Sageli kasutatakse filmis ka käsikaamerat, mis oma loksumisega tuletab vaatajale justkui meelde, et tegemist on siiski hiljuti üles võetud mängufilmiga.

Ühtlasi muudab hea muusika Raija, Olli ja Elise sehkeldused ja liikumised emotsionaalselt kaasahaaravaks. Ka näitlejad mängivad kõik suurepäraselt. Siiski, võiks ju täheldada, et midagi on selles kõiges ka äärmiselt ohutut ja turvalist. Kas tegelikult võiks keegi tänapäeval päriselt Olli kombel kommunikatsiooniringlusest eemalduda? Või jälitaks digitaalne masinavärk meid varjuna ka mahajäetud metsasalus? Oleks see tõepoolest sulnis haihtumine või hoopiski maailma eest põgenemine? Film esitab vaatajale rõõmsameelset nägemust kadunud maailmast, kus tehnoloogia ei olnud meie teadvuse ja kehade endale allutamises nii edukas kui täna. See on nii mõneski mõttes aegunud maailm, mida ei pruukinud ju tegelikult päris sellisel kujul ka kunagi olemas olla. Või täpsemini, ega ei olnudki. On ju see maailm siin filmis loodud tagantjärele.

Ometi ei ole „Olli Mäki“ nostalgilisus läbinisti melanhoolne. Just (muu hulgas) hea operaatoritöö, valguse ja varjude kaunite kontrastide, helitausta, meeleoluka muusika ja näitlejate võluva mängu tõttu muutub filmi üldine heatujulisus laadivaks ja liigutavaks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming