Mati Undi jäljed Eesti filmis

Tarmo Teder

Rain Tolk filmis “Tühirand”.

Eile esilinastus kinos Sõprus uus Eesti mängufilm “Tühirand”, mis põhineb Mati Undi samanimelisel jutul. Jälle leidis kinnitust tõik, et eelkõige kirjaniku ja teatrilavastajana loorbereid lõiganud Unt oli oma väikeses rahvusriigis universaalne looja, kes jätnud jälgi Eesti filmikunsti pea 40 aastat. Meenutame, et tema ühe varasema ja samas skandaalsema novelli “Võlg” järgi väntas režissöör Valdur Himbek Eesti Telefilmis juba 1966. aastal samanimelise väikekodanlikku kultuuriruumi ärritanud ekraaniloo. 1977. aastal kirjutas Unt sel ajal poliitkorrektse täispika mängufilmistsenaariumi “Surma hinda küsi surnutelt” (Tallinnfilm), mis pälvis ka üleliidulise tunnustuse. Jälle kümneaastase sammuga valmib teine – ja jälle 1920. aastate Eesti kommunismi temaatikasse tungiv täispikk stsenaarium “Saja aasta pärast mais” (1987).

Kaks aastat tagasi sai Undi novellile tugineva tekstiga mängufilmis käe valgeks Andres Maimik lühifilmiga “Kurat tuleb sauna”. Veiko Õunpuu nüüd tehtud 40minutiline debüütlavastus “Tühirand” järgib üsna ainesetruult 1972. aastal avaldatud Undi alusteksti, milles tegelasest kirjanik on manipuleerinud end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos naise ja tolle armukesega. Armukadedusest piitsutatuna püüab ta naist tagasi võita, kuid see pole lihtne.

Ei lühifilm ega ka täispikk “Tühirand” jääb vahepeale, kuid esindab kindlasti nn tüüpilist Eesti mängufilmi. Linaloos on palju lagedat ja venivat loodusvaadet, ent vähe teksti, triviaalne nullstiil pretendeerib tähenduslikult laetud tühjusele. Kerges pinges armukolmnurk ei kaldu traagikasse, vaid pigem Spiel’i, ent aeglased ja loiud mõtluse poosid viitavad eksistentsiaalsele hõrenemisele. Justkui oleks elu kui inimese olemine juba noorest peast oma mõtte kaotanud.

“Lihtsustatult öeldes on see film, mis püüab üsna kerges vormis vastata raskele küsimusele – kas armastus on üldse võimalik?” kommenteerib debütandist režissöör Õunpuu.

Peaosi kannavad iseäranis Rain Tolk, aga ka Maarja Jakobson ja Taavi Eelmaa. Sümpaatne on ka erakapitali sissetung Eesti filmikunsti: “Tühiranna” tootnud Kuukulgur Filmi rahastasid kaubamärgi Tugev Tuul Films all tegutsevad ärimehed Armin Kõomägi, Indrek Prants ja Sven Mansberg ning LHV ja Liviko. Rääkimata Eesti Kultuurkapitalist.

“Tühirand” jookseb Sõpruses 19. – 26. jaanuarini, pikemalt kirjutatakse sellest filmist järgmises Sirbis.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht