Madjarite kiire revanš aastal 1956

Aare Ermel

„Kuulsuse lapsed” („Szabadság, szerelem”/„Children of Glory”, Ungari-Suurbritannia 2006, 115 min). Režissöör Krisztina Goda, stsenaristid Joe Eszterhas, Éva Gárdos, Géza Bereményi ja Réka Divinyi, operaatorid Buda Gulyás ja János Vecsemyés, kunstnik János Szabolcs, helilooja Nick Glennie-Smith, monteerijad Éva Gárdos ja Annamaria Szanto, peaprodutsent Andrew G. Vajna. Osades Kata Dobó (Viki Falk), Iván Fenyő (Karcsi Szabó), Sándor Csányi (Tibi Vámos), Károly Gesztesi (treener Béla Telki), Ildikó Bánsági (Karcsi ema) jt. Levitab Oy Future Film Ab.  

 

Karczi Szabó on nimetatud Budapesti ülikooli veepallimeeskonna kapteniks. Just see võistkond on valitud esindama Ungarit eelseisvatel Melbourne’i olümpiamängudel. Oli aasta, mis pole oluline mitte ainult Ungari ajaloos. 1956. aasta 23. oktoobril sai Budapestis alguse ülestõus kommunistliku diktatuuri vastu. Paljud noored võitlesid pealinna tänavail Nõukogude armee tankide vastu. Vastuhaku verisest mahasurumisest hoolimata sai Budapesti sügis sümboliks kõigi Ida-Euroopa rahvaste jaoks, innustades neidki välja astuma oma demokraatlike õiguste ja vabaduse eest. Karczi Szabó ja tema meeskond leidsid veel ühe võimaluse rahvusvahelise tähelepanu äratamiseks. 6. detsembril 1956. aastal seisid Melbourne’is veepalli finaalis vastamisi Ungari ja NSV Liit. Ees ootas olümpiamängude ajaloo kõige verisem veepallilahing.

Krisztina Goda ajaloodraama annab elust poole sajandi taguses Ungaris kaunis põhjaliku ettekujutuse. „Kuulsuse lapsed” on kinofilmi rahvusvaheline pealkiri, originaalis on see „Vabadus, armastus”. Märgilised on romantika, vabadusvõitlus ja veepallimängijad kui allasurutud rahva eneseuhkuse sümbol. Ekraaniteos on linastunud Berliini, Hongkongi, Bangkoki, Kopenhaageni ja Glasgow’ filmifestivalidel.

Tosin aastat pärast rahvarevolutsiooni sündinud Krisztina Goda oli alles debüteerinud režissöörina romantilise komöödiaga „Ainult seks ja ei midagi muud” (2005), kui naisega võttis ühendust „Rambo” põnevikega endale nime teinud Hollywoodi produtsent Andrew G. Vajna. Vajna, kes oli lahkunud kodumaalt 12aastaselt pärast Ungari taasokupeerimist, soovis toota suurfilmi, „mis annaks talle võimaluse olla see, kes ta on”. Valminud linaloo pühendas Vajna oma vanemate mälestusele.

Originaalstsenaariumi kirjutas teine tuntud Hollywoodis resideeriv madjar Joe Eszterhas, kes kasseeris kunagi kõmufilmi „Ürginstinkt” käsikirja eest rekordilised kolm miljonit dollarit. „Kuulsuse lastes” on kasutatud kaadreid 2006. aasta dokumentaalfilmist „Freedom’s Fury”, mille üks produtsente oli Quentin Tarantino.

Ungarlaste veepallurid on olnud Euroopas üliedukad. Nende ainus lüüasaamine leidis aset aasta tagasi Moskvas, kus kohalik kohtunik ei suvatsenud mängureegleid tunda. Karcsi Szabó kogeb esmakordselt riiklikku terrorit, kui teda pärast Nikita Hruštšovi pilamist salapolitseis AVO „korrale kutsutakse”. Hoolimata oma sõbra Tibi Vámose tõsisest hoiatusest, osaleb veepallitšempion üliõpilaste rahumeelsel meeleavaldusel, kus väljendatakse solidaarsust Poola tööliste seas puhkenud rahutustega. Samas tutvub Karcsi temperamentse tudengineiust aktivisti Viktoria Falki ehk Vikiga, intelligentses perekonnas sirgunud mäslejaga. Protestijate tulistamine lähendab meest Vikile veelgi, samas kaotab Karcsi populaarsust meeskonnakaaslaste hulgas.

Esmapilgul võis jääda ekslik mulje, et rahvaülestõusuga saavutati soovitud tagajärg, okupatsiooniväed lahkuvad riigist, Ungaril avaneb võimalus Varssavi paktist välja astuda ja taastada demokraatlik mitmeparteisüsteem. Ning veepallimeeskond võib rahumeeli olümpiale sõita. Kuid enne veel, kui sportlased jõuavad kodunt eemale, roomavad neile vastu võõrväe tankid. Midagi ei ole muutunud.

Ehkki tegemist ei ole meistriteosega, on „Kuulsuse lapsed” kuni lõpuminutiteni huviga jälgitav. Õnneks ei suutnud või tahtnud „Hollywoodi ungarlased” madjaritele niivõrd olulist filmi ära solkida. Jääb vaid loota, et soomlaste „oma mees Hollywoodis” Renny Harlin oma kauaoodatud unelmateprojektiga „Mannerheim” vähemalt sama edukalt hakkama saab (tolle suurfilmi võtted peaksid tuleva aasta algul viimaks ometi käivituma).

Lõpetan režissöör Krisztina Goda sõnadega: „Otse enne revolutsiooni eskaleerus tänavavägivald iga päevaga. Naisi ja lapsi tapeti või pandi vangi ning hukati hiljem. Lapsi hoiti türmis kuni nende 18aastaseks saamiseni, seejärel mõisteti nende üle kohut. Ungaril kulus nõnda kaua aega, et see painajalik ajalooperiood ümber hinnata. Loodan, et minu film ei jää kaugeltki viimaseks, kuna palju samalaadseid lugusid on veel jutustamata.”

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht