Kuningas Kelly ehk Võsa Pets USAs

Margit Adorf

„Just film” on tänase Sirbi ilmumise ajal veel täies hoos, sestap jätan kokkuvõtete tegemise edaspidiseks ning soovitan vaatama minna üht mocumentary’t, mis linastub laupäeval, 24. novembril Tallinnas Solarise kinos kell 19. „Kuningas Kelly” (rež Andrew Neel, USA 2012, 84 min) on niisugune kummaline film, mis on pealtnäha väga pealiskaudsete hullude tšikkide alko-narko-seksi-roadtrip. Siiski, ütleksin ma, kel on viitsimist vähegi süüvida sellesse, mis ja kuidas ekraanil toimub, võib hakata seal nägema teravat ühiskonnakriitikat ja valupunktidele surumist. Filmi peategelasteks on kaks hilisteismelist ameerika tüdrukut, kes esindavad täiesti keskmisi ameerika pubekaid, keda võime näha MTV tõsielusarjades (näiteks „Teismeline emme” ehk „Teen Mom”). Tundub, et haridust neil napib, mõtlemisvõimet samuti, nad on tõelised kanaajud, elavad veel koos oma vanematega. Kelly on endale mingil põhjusel külge haakinud idee, et kõige parem viis raha teenida ja ellu astuda on asutada oma pornosait, millega peaks tegelema tema praegune nohikust kutt (daa, sa pead tööle minema, mis mõttes nagu?!). Ainus mõistlik tegelane või vähemalt kõige mõistlikum tegelane näib olevat Kelly eks, kellest kogu tramburai lahti läheb. Mees tuleb oma autot ära viima, Kelly aga arvab, et see on tema auto, kuna „daa, ma ju maksin bensiini eest, ei vä?”. Läheb lahti pöörane klaperjaht, kuna selgub, et naiivset veebis tissiliputajat Kellyt on mõned tema narkolembesed sõbrad muulana kasutanud, pakike, mida Kelly edasi andma pidi, oli aga jäänud autosse, mille endine boyfriend ära viis. Vaataja viiakse metsikule rallile, kus näeme läbilõiget teistmoodi Ameerikast, mitte sugugi sellisest maast, mida Hollywoodi filmides promotakse. Siin ei ole mingeid heroilisi kangelasi, siin on oma ajud ära joonud või tõmmanud lakkekrantsid ja narkomaanid, kes teevad labaseid nalju, ikka idiooditegusid, mida normaalsed inimesed järgmisel päeval kahetsevad. Meie järgmise päeva ja patukahetsuseni ei jõua, filmi tegevustik toimub USA iseseisvuspäeval, 4. juulil ja filmi vaataja uputatakse rahvakillu sekka, kes võiksid esineda Võsa Petsi saate USA versioonis.

Filmi teeb huvitavaks ja omanäoliseks, et kogu meeletu stoori on üles võetud iPhone’idega, kord Kelly, kord tema sõbranna Jordani (Libby Woodbridge) vaatevinklist. Tüdrukud selles linaloos filmivad nonstop peaaegu kõike. Lugu on esitatud väga sorava peaaegu katkematu jadana, seda on lihtne jälgida ja on ka kohti, kus saab nalja, õigupoolest oli minu kulm kogu filmi ajal kuklas ja uskumatusest tulenev muie huulil. Naer selles filmis ongi pigem selline, mis on tingitud hämmastava lolluse nägemisest, sellel on juures oma kibedusnoot, sest ilmselt on meil kõigil elus ette tulnud midagi ekraanil nähtuga sarnast või on midagi sellist ette tulnud mõnel külapeol või jaanitulel. See film on terav ühiskonnakriitika, ühismeedia ekstreemne paroodia, ülemlaul edevusele ja kehakultusele. Mida kaugemale lõpu poole film jõuab, seda rohkem tuleb loosse sisse kibedaid noote ja tekib kaastunne nende õnnetute plikade vastu. Kelly küll võib oma tissikesi kaamera ees välgutada ja filmidest nähtud orgasme imiteerida, kuid reaalsuses on ta siiski veel süütu naiivitar, kes päris täpselt ei tea, mida ta teeb, tal pole aega endale aru anda, võimalik, et napib ka oidu. Edevus võidab, aitab rasketest hetkedest üle saada (seksistseen politseinikuga) ja päästab (loo finaal). Tüdrukud näitlevad väga hästi, nad on tõesti väga usutavad ja nende kiljumine võib vaataja IQ vähemalt filmi vaatamise ajaks paari kraadi võrra madalamale tõmmata. „Kuningas Kelly” on huvitav film, see võiks küll tekitada diskussiooni ning väärib vaatamist ja tähelepanu igal juhul.

Ma ei tahaks kogu filmi sisu ära rääkida, hoiatan vaid, kui teil on plaan seda filmi vaatama minna, ärge treilerit enne vaadake. Ja mainin sedagi, et filmis on algustiitrite ajal näha ka Ingrid Nigola (praegu Ingrid Tõniste) kuulsat jäätiselimpsimist, mis pärit Harry Egipti kultuslikust reklaamklipist. Ah jaa, seda ka veel, et laupäevasel seansil peaks osalema ka filmi peaosalise rolli teinud Louisa Krause.

PÖFFi alafestival „Just film” saab sedakorda piduliku lõpu pühapäeval 25. novembril.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht