Kultuuride kokkupõrge kung fu võitlusväljal

Airi-A lina Allaste

Immigrantide põlvkond, kes on üles kasvanud Euroopas, peab toime tulema selles ühiskonnas, aga järgima ka oma kultuuri traditsioone. Mängufilm „Võitlejaks sündinud” („Fighter”, Taani 2007, 100 min), režissöör Natasha Arthy. Osades Semra Turan, Cyron Björn Melville, Nima Nabipour, Xian Gao jt. Levitab Estinfilm.        Taani režissööri Natasha Arthy film algab treeningsaalis, kus tõmmu, tuline Aicha rikub silmade välkudes võitluskunsti reegleid, tümitades tema kallal norima hakanud tüdrukut. Tegevuspaik on Kopenhaagen, tüdruk on türgi päritolu immigrant ja esimestest stseenidest lubab peategelase veenvalt esitatud karakter  aimata algavat tahtejõulise isiksuse kujunemise ja läbimurde lugu. Aga see ei ole kõik, film on ka kaasaegne ja aktuaalne kultuuride kokkupõrke lugu. Lahjendatult ja ehk vähem dramaatiliselt elavad samasuguseid konflikte oma elus läbi tuhanded või isegi miljonid noored. Immigrantide põlvkond, kes on üles kasvanud Euroopas, peab toime tulema ühiskonnas, kus nad elavad, ning järgima ka kultuuri ja kogukonna traditsioone, kust nad pärinevad. 

Moslemitüdruk treenib salaja

Filmi lugu on lihtne. Moslemitele enesestmõistetavad arusaamad käitumisest, kohustustest ning meeste ja naiste rollidest kehtivad türgi perekonnas ka liberaalses Taanis. Kuigi Aicha vanemad on pigem progressiivse mõtlemisega kui tagurlikud, ei tule isa jaoks kõne allagi võimalus, et tema tütar võiks harrastada võitluskunsti segarühmas koos poistega. Isepäine tüdruk trennist loobuda ei taha ning läheb sinna perekonna eest salaja. Filmis põrkuvad eelkõige individualistlik lääne kultuur, kus on enesestmõistetav isiklik valik elus, ning traditsioonidel põhinev moslemi kultuur, kus rollid ja käitumisnormid  on kogukonna poolt determineeritud. Suuri piiranguid on eelkõige sugupoolte suhtlemises. Naiste ja meeste suhtlemise reguleeritusele viitab üsna filmi alguses stseen, kus Aicha venna armastatu end hirmunult autos peidab, kui tema enda vend mööda sõidab. Kuigi peategelane ei soovi mainitud normidest üle astuda, viib türgi tüdrukule võõras kontekst ta suhteni, mis paistab sobimatuna.  Sage ühine võitluskunsti harjutamine kena trennikaaslasega lähendab Aichat ja noormeest ning neist saavad head sõbrad. Vaatamata poisi ilmselgele huvile tema kui tütarlapse vastu, ei lase Aicha suhtel siiski kaugemale areneda. Talle on esmatähtis trenn, kus ta kiiresti areneb ja kaaslaste austuse pälvib.

Ühel treeningul keeldub üks noormees teisest rühmast temaga võitlemast, sest tüdrukutega võitlemine käib tema põhimõtete  vastu. Noormees on türklane, kelle maailma ei mahu võitluskunsti harrastav tüdruk. Ja päris kindlasti ei aktsepteeri ta türgi tüdrukut, kes sõbrustab blondi treeningukaaslasega. Aicha salaelu tuleb ilmsiks tema venna kihlusel, kus trennist tuttav türgi poiss räägib sellest tema perekonnale. Krahh kulmineerub üleüldiseks kakluseks, mille tulemuseks on kihluse tühistamine. Aicha, kes tegelikult ei ole teinud muud  kui vaid järginud kutsumust, oma annet, jääb kollektivistliku kultuuri reeglite järgi süüdi perekonna häbistamises ja oma venna õnne purustamises. Pühendumine harrastusele, mis Euroopa lapsevanemale tavaliselt pigem rõõmu pakub, sest võsuke ei ole niisama „paha peal”, on temale kaasa toonud perekonna halvakspanu. Filmis on hästi välja toodud kultuuriliste tähenduste enesestmõistetavus nende kandjale, kusjuures need on täiesti arusaamatud  teise kultuuri esindajale. „Enne pulmi ei tohi peigmeest olla. Miks seda ometi nii raske on mõista?” kurdab Aicha oma sõbrannale. „Ma ei ole sulle midagi lubanud. Sellest ei tule midagi välja, me ei saa kunagi abielluda,” räägib ta oma sõbrale, keda kõik peavad tema poiss-sõbraks. Tütarlapsest ilmselgelt sisse võetud poiss ei suuda sellist lähenemist kuidagi tõsiselt võtta. Abielluda? Teismelisele Taani  poisile tundub mõte abiellumisest niivõrd absurdne, et see ajab teda naerma; vaatamata armumisele ei planeeri eurooplane sellises vanuses enese ametlikku sidumist. Kuigi ta võib teada teistsugustest reeglitest, mis valitsevad mujal, jäävad need tema igapäevaelus kaugeks.       

Lääne indiviid ja ida kollektiiv

Vastandina põhjamaisele individualismile, mida taastoodab heaoluühiskond, mille sihtrühm on indiviid, on Aichat ümbritsevad arusaamad läbinisti  kollektivistlikud: inimene ei saa ise valikut teha, sest iga valik ja tegu ei mõjuta mitte ainult otsustajat, vaid automaatselt ka perekonda, sugulasi ja kogukonda. Oma tütrele siiralt parimat sooviv isa ei tule isegi võimaluse peale, et ta oma last piirab ja ahistab. Tüdruk, kes ihaldab muud kui head haridust, tööd ja väärikat abielu toreda mehega, teeb tema arvates õnnetuks nii iseenda kui oma lähedased. Praegune multikultuuriline ühiskond võimaldab sotsiaalsetele  rühmadele eristuvaid norme, nii et kogukond ei satu ühiskonnaga otseselt vastuollu. Vastuolud võivad tekkida pigem kahe kultuuri vahele jäävate indiviidide tasandil. Huvitava dimensiooni lisab filmile taustaks olev kung fu trenn. Sinna kuulumiseks tuleb järgida reegleid ja üles näidata pühendumist. Nii pendeldab Aicha kahe tugeva reeglistikuga maailma vahel, vahetpidamata joostes ja hiljaks jäädes, kui peab olema samal ajal näiteks  tulevase vennanaise pruudipeol, millelt puudumine pole aktsepteeritud, ning trennis, kust puudumine pole lubatud. Lääne koondnimetus hiina võitluskunstide kohta tähendab Hiinas pingutustega saavutatud meisterlikkust. Siinkohal võiks näha ühisjooni Aicha pingutustega saavutatud kung fu virtuooslikkuse ning enesekehtestamise ja oma tee leidmise vahel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht