Kinoliidu noortekoondisest

Heilika Pikkov

Praegu kuulub kinoliitu umbes 25 noort filmitegijat (pean silmas alla 40aastaseid). Seda on muidugi vähe. Mitmed neist astusid liitu siis, kui juhatuse esimeheks oli Mikk Rand, kes võttis nooremad kolleegid isiklikult ette ja veenis neid. Aga siiani ei ole liitunud Eesti filmi kõige tegusam seltskond: Jaak Kilmi, Andres Maimik, Marko Raat, Veiko Õunpuu...

Kinoliidu stagneerumine on aasta-aastalt  süvenenud ja sinna kuuluv seltskond vananenud. Kinoliidus ei toimu noorte jaoks midagi põnevat ega kasulikku, selle liikmeks olemisel pole enam ammu sellist kaalu ja prestiiži nagu nõukogude ajal. Kinoliidu tegemiste kohta pole võimalik ka kusagilt infot saada, sest liidu koduleht on pikemat aega võrgust kadunud ja meediast kostavad kinoliiduga seoses ainult probleemid. Olen aru saanud, et vanasti oli kinoliit  just see koht, kus nooremad ja vanemad Eesti filmitegijad kohtusid. Praegu kohtutakse peamiselt filmide esilinastustel või filmifestivalidel, aga põlvkondade vahelist erialast dialoogi ja arutelu ei toimu. Samas näitas eelmisel aastal Rein Karemäe korraldatud dokumentalistika konverents, kuivõrd vajalik see on. Kinomaja saalis istus koos mitu erinevat dokitegijate põlvkonda alates Andres Söödist kuni Joosep Matjuseni  ja see oli tõeliselt inspireeriv päev! Aastaid tõdetakse igal kinoliidu üldkogul, et noored peaksid ise initsiatiivi haarama ja liidusisese noortekoondise looma. Tegelikult peaks aga hoopis kinoliidu juhatus (kuhu nüüdseks kuuluvad ka paar nooremat liiget) tegema ise esimese sammu ja panema info liikuma. Alustada tuleks kõige lihtsamatest asjadest: millega kinoliit tegeleb, kellele see on mõeldud, mida see  filmitegijale pakub ja kuidas selle liikmeks saab. Enne noorte hingede püüdma asumist tuleb aga kinoliidu tegevust põhjalikult analüüsida ja ümber mõtestada. Võtmeisikud on seejuures kinoliidu (juhatuse) esimees, kes peaks olema tõeline visionäär, siis tegevjuht, kellel oleks võimekust esimehe ja juhatuse ideid ellu viia ning kujundada kinoliidust kaasaegne kultuuriorganisatsioon. Tegevjuhi kohale peaks kindlasti korraldama  avaliku konkursi. Mis motiveeriks noori filmitegijaid kinoliitu astuma?

* Loometoetus/stipendiumid loometegevuseks (sealhulgas ka enesetäiendus).

*Võimalus kasutada Kinomaja saali tasuta oma filmide läbivaatuseks/esilinastuseks.

*Võimalus kinoliidu kaasabil Kinomajas projektipõhiselt ise filmiüritusi korraldada.

*Kinoliidu liikmekaardi ettenäitamisel soodustused  Eesti kinodes/filmifestivalidel.

*Jooksev info nii Eesti kui välismaa filmifestivalide/ koolituste/rahastusvõimaluste kohta.

*Seltskondlik aspekt: kinoliit ja Kinomaja kui eri põlvkondade filmitegijate kohtumispaik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming