Kahe mõõga vahel

Maimu Berg, Eesti Naiskodukaitse liikme pojatütar

Ainult omaenda hingejõud, julgus, vastupidavus ja armastus on olnud see, mis aitab rasketes olukordades pisutki kohaneda, iseendaks jääda, kaasa tunda ja teisigi aidata.Dokumentaalfilm „Soome lahe õed”, 2009, režissöör Imbi Paju, produtsendid Pille Rünk ja Tiina Butter, Allfilm ja Filmimagica OY, 90 min. Esilinastus 2. XI Helsingis ja 3. XI Tallinnas.      Soome ja Eesti rahva saatusele mõeldes meenub Karjala vapp – väga kõnekas rahvale ida ja lääne piiril –, kus vastamisi on käsivarred mõõgaga: ühel käes lääne laadis sirge relv, teise mõõk aga idamaiselt kõver. Nende kahe mõõga vahel on meil tulnud vastu pidada ning püsima jääda. 2. novembril esilinastus Helsingis (3. novembril Tallinnas) Imbi Paju uus film „Soome lahe õed”.

Imbi Paju on oma esimese filmiga  „Tõrjutud mälestused” näidanud ennast kui väga empaatilist filmitegijat. Toonane film jutustas talle lähedaste inimeste, tookordki õdede lugu meie rahva jaoks kurjadel ajaloohetkedel. Sellisena, tundelise, lihtsa ja inimlikuna, ütleksin naiselikuna, oli see film meie dokumentalistikas üpriski uudne ja samas mõjuv nähtus. Feministlik ajalookäsitlus on juba aastaid näidanud ajalugu naiste silmade läbi, nende kaudu, keda suurtes ajalookirjutistes  kohtab harva, kui üldse: kaitsetud inimesed, naised, ajaloosündmuste pillutada, ilma et neil oleks kõige vähematki võimalust asjade käiku muuta.

Ainult omaenda hingejõud, julgus, vastupidavus ja armastus on olnud see, mis aitab rasketes olukordades pisutki kohaneda, iseendaks jääda, kaasa tunda ja teisigi aidata. Ka „Soome lahe õed” on väga tugevalt emotsioonidel põhinev film, mille peategelaseks  hõimuõed. Soome ja Eesti, aga muidugi ka terve Euroopa ajaloos on möödunud sajandil peetud suuremad ja väiksemad sõjad põhjustanud inimestele nii palju kannatusi, et kui tundlik natuur nendega kokku puutub, võib tekkida tahtmine kõigist neist maailmale ikka ja jälle teada anda. Nii ei piirdu ka kõnealune film pelgalt Soome Lotta Svärdi ja Eesti Naiskodukaitse kunagiste liikmete saatusega, vaid püütakse avada kogu ülekohut, mida  sõjad põhjustanud. Näeme vanu filmikatkeid Stalini ja Hitleri jõuparaadidest, Katõni ühishaudadest, Oświęcimi koonduslaagrist, venelaste hirmutegudest Soome külades, Karjala evakko’test ja baltisakslaste teekonna algusest Umsiedlung’i käigus ning isegi viimastest sõdadest Bosnias. Eesti okupeerimise, Talvesõja, Jätkusõja ja Teise maailmasõja koledused on ängistav taust kahe väikese rahva ennastsalgavate naiste saatusele: nad kisti välja igapäevaelu  turvalisest rutiinist ja paisati olukorda, kus neil võis kõige rohkem abi olla just naisorganisatsioonides kogutud teadmistest ja oskustest, aga ka seal saadud moraalsetest väärtustest. Imbi Paju on filmi materjalide kogumisel teinud ära suure töö, vaadanud läbi tohutul hulgal vanu dokumentaalfilme, leidnud üles neid, kes kummaski naisorganisatsioonis, aga ka lasteorganisatsioonides, Soome pikkulotta’de ja meie kodutütardena tegutsesid,  ka neid, kes selle käigus omavahel kokku puutusid. Näiteks siis, kui Soome pikkulotta’d pärast Talvesõda ja otse enne Eesti okupeerimist kolmeks nädalaks Haapsalusse puhkusele kutsuti – paraku katkes see puhkus Eestile traagiliste juunisündmuste tõttu.

Kunagine pikkulotta, nüüd eakas daam, meenutab, kuidas Haapsalus ehmatasid neid iga päev madalalt üle lendavad punaste viisnurkadega lennukid, mida kodutütred seletasid baaside lepinguga  ja soovitasid mitte karta. Hinge puudutab vanaproua Helmi lugu. Rahulikust taluelust paisati ta otse sõjakeerisesse: rasedat naist peksti püssipäradega ja tükk aega oli ta teadmatuses, mis sai tema lastest, kes jäid tulistavate vastaste jalgu. Kõik see on väga mõjuv, emotsionaalne ja liigutav. Võib vaid tänulik olla Imbi Pajule, kes on üles leidnud nii mitmeid huvitavaid ja keerulise saatusega naisi ning jutustanud meile nende loo. 

Kuid tundub, et film on kohati võetud eesmärkidest kõrvale kaldunud ja laiali valgunud. Paari aasta eest sai nii Soomes kui ka Eestis (lisaks veel Lätiski) näha Soome Lotta muuseumi kokku pandud näitust „Õed Soome lahe kahelt kaldalt” Lotta Svärdi ja Naiskodukaitse ajaloost, eesmärkidest, juhtidest ning muidugi ka kahe sõsarorganisatsiooni koostööst. Võibolla andis see näitus Imbi Pajule tõuke nende organisatsioonide naistest filmi teha, aga ilma  näituse või ajaloolise taustaga tuttav olemata olnuks filmis üpris keeruline jälgida, mida Lotta Svärd ja Naiskodukaitse ikkagi endast lähemalt kujutasid/kujutavad – Naiskodukaitse (erinevalt Lotta Svärdist) tegutseb ju taas – ja millist rolli Lottad Soome Talve- ja Jätkusõjas etendasid, milliseks kujunes nende organisatsioonide saatus ajaloo käigus ja kuidas on nendega praegu. Usun, et kui oleks püsitud kindlamalt selle süžeeliini raamides, sealjuures muidugi  ka üksikisikute saatust jälgitud (nagu filmis ju oli tehtudki), oleks film veel täpsemalt selgitanud tükikest „naisajalugu”, millest tänapäeva inimene enam kuigivõrd teadlik ei tarvitse olla.

Oleks pikemalt näha tahtnud nii kahe organisatsiooni pidulikumat poolt iseseisvate riikide rüpes ja rahuajal kui ka argipäeva. Oleks tahtnud kuulda Fanni Luukkonenist, Mari Raamotist, Anna Tõrvand-Tellmannist, Ebba Saralist jt Lotta Svärdi ja Eesti Naiskodukaitse juhtidest,  nende saatusest, seda enam, et kõik nad, Naiskodukaitse juhid Eestist ja Lotta Svärdi omad Soomest, tegid ju omal ajal tihedalt koostööd. Ja häirisid ka mõned ebatäpsused, kõige enam see, et Kaitseliit (sm keeles Suojeluskunta, rootsi keeles Skyddskår) oli eesti keelde millegipärast tõlgitud kui Kodukaitse. Samas ei ole kahtlust, et see hea operaatoritöö ja hästi valitud muusikaga emotsionaalne film rasked ajad ja kannatused üle elanud Eesti  ja Soome naistest ning nende väikese kodumaa saatusest leiab kindlasti tee tundliku vaataja südamesse. Ja tegelikult vääriks ju Imbi Pajule omase soojusega jäädvustamist suur osa meie paljukannatanud rahva vanemast põlvkonnast, kellel peaaegu igaühel jutustada oma traagiline lugu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming