Kõik on uus ja seesama

 

58. Cannes?i rahvusvaheline filmifestival kestis 11. ? 22. maini. Auhinnakullad ja -hõbedad jagati välja 21. mai õhtul. Üheksas aasta Cannes?is ? nullist mõõdetuna on see päris tükk aega, 58 aasta perspektiivis üksnes murdosa. Mingi ülevaade ja kogemus nende kordusaastatega siiski mälutahvlitele koguneb. Jah, võib küll ütelda ?kordusaastatega?, kuna Cannes?is endas ja Cannes?ist rääkimisel korduvad paljud asjad aastast aastasse. Mitte ainult seesama vana laul, et kõige suurem, kõige tähtsam, kõige rohkem filme ja maailmaesilinastusi, nii ja nii mitukümmend tuhat filmiprofessionaali kohal jne. Seda kõike teab Eestigi filmistlugeja täna juba peast. Või see ammune meelde sööbinud Ameerika filmiprodutsentide assotsiatsiooni kauaaegse juhi  Jack Valenti loosung ?Kui sind pole Cannes?is, pole sind olemas? ? sama ähvardav, kui maavillane ?ema lööb maha, kui suppi ei söö?.

Tõsi on, et  ka lastega kerjuste näod tulevad Cannes?i tänavail juba tuttavad ette, ainult laps on süles varsti teismeline. Töö tahab sel palaval ajal tegemist ? ja mitte üksnes filmiprofessionaalide oma. Kriitikute seltskonnas on sadu ja sadu tuttavaid nägusid. Ja imelik tundub, et juba kolmas aasta tuleb Otar Iosseliani mulle Cannes?is vastu ühe ja sama koha peal.

 

Halli habemega kuulsad lapsed

 

Tänavuse Cannes?i festivali eel kirjutaski üks valvas kriitik pealkirja all ?Cannes ? seesama vana laul? (viidates Alain Resnais? vaimuka operettfilmi pealkirjale), et kõik on Cannes?is liiga tuttav. Enamik võistluskava filme oli autoritelt, kes jahtisid Kuldset Palmioksa, kes neljandat-viiendat, kes seitsmendat-kaheksandat korda. Mõnel lausa kõik filmid Cannes?is käinud. ?Cannes?i  lapsed on vanaks jäänud,? tuvastatakse kulgevaid trende.

Otsekui vastukaaluks vanameistrite võistlusat?koole ? 21 konkurendi hulgas eeskavas Von Trier, Jarmusch, Wenders, Cronenberg, Haneke, Gitai, Kobayashi, Van Sant, Jean-Pierre ja Luc Dardenne ? ning üha soliidsemasse ikka kasvavale festivalipublikule korraldati kolmandal festivalipäeval, 13. mail Prantsusmaa haridusministeeriumi ning UNICEFi eestvedamisel festivalipalee suurimas saalis Lumiére esmakordselt ?kinotund? kahele tuhandele 8 ? 13-aastasele koolilapsele. Lastele demonstreeriti lõike Michel Ocelot? täispikast joonisfilmist ?Kirikou ja metsloomad?; filmilõikude vahele räägiti ja näidati, kuidas animafilmi piltstsenaarium ekraanil elustub, kuidas filmi tehakse. Sündmusega tõmmati tähelepanu sellele, kuivõrd oluliseks tuleb tänapäeva koolihariduses pidada filmide vaatamise õpetamist, ning samuti sellele, et filmitegijad ei tohiks unustada lapsi, kinoskäijate järelkasvu.

Kummalisel kombel olid mitmed võistluskava paremad filmid seotud laste ja vanemate suhte, vanemlikkuse teemaga. Kaks peaauhinda Kuldne Palmioks ja grand prix läksidki sinna kanti, vastavalt Jean-Pierre ning Luc Dardenne?i karmile kasvamisdraamale ?Laps? ning Jim Jarmuschi võiks ütelda lüürilisele komöödiale ?Murtud lilled?. Lapsepõlve sündmuste ja alateadvusse jäänud süütegude võimalik mõju täiskasvanud inimese saatusepööretele oli vaatluse all kaks preemiat, parima re?ii auhinna ja filmiajakirjanike ?ürii tunnustuse pälvinud Michael Haneke psühholoogilises thriller?is ?Varjatud?.

Enamik võistluskavas olnud filme kanti kriitikute hinnanguis aktiva poolele, oldi tänavuse programmiga rahul erinevalt paarist viimasest aastast. Võistluskavas oli 13 riigi filme ja küllap geograafilise haarde laienemise tõttu sattus sekka suhteliselt nõrku töid: näiteks Marco Tullio Giordana ?Kui oled kord sündinud, ei saa sa ennast enam peita? Itaaliast  või Carlos Reygadase ?Taevane lahing? Mehhikost ? küllap neis maadest lihtsalt paremaid filme võtta polnud. Ega ameeriklaste ?Sin City? ka kõigi parameetrite järgi kehv film ole, maitse asi, ja küllap moodsad noored seda ka vaadata tahavad, aga koomiksfilmi Cannes?i võistluskavva valimine pani küll kukalt kratsima.

 

Tundmatud tulid Eestist turule

 

Festivali ja filmituru 1500 seansi jooksul jõuab näidata kõike, vaadata jaksab üks inime sellest mikro-osa (enamik Cannes?is nähtavast olgu festivalil või turul on maailmaesilinastused). Eesti filmilevitajad olid aktiivselt kohal ja loodetavasti kõige paremad palad Euroopa filmipealinna ekraanidel jooksnust jõuavad eeloleval hooajal ka siinsesse kinoringlusse.

2002. aastast traditsiooniks saanud turulinastustel näidati seekord lastelugu ?Röövlirahnu Martin? ning daamide dramöödiat ?Stiilipidu?. Turulinastuste mõju filmide festivaliringlusele ja edasisele levile hakkab harilikult tunda andma pool aastat pärast linastust, kui tegemist on tundmatute tegijatega ? ja tuleb leppida: meie tegijad on tundmatud.

Meeldiv, isegi üllatuslikult suur huvi oli Eesti lasteanimafilmide vastu: niihästi 2001. aasta ?Lepatriinude jõulud? kui 2006. aastal valmiva ?Leiutajateküla Lotte?, aga samuti kodumaise poliitiliselt ebakorrektse animakunsti lipulaev ?Frank ja Wendy?. Kes ütles, et pole vaja Cannes?i turule animafilmidega minna?

Programmi ?Kriitikute nädal? raames demonstreeriti erikava ?Euroopa lühifilmides? ja nende hulgas ka Riho Undi tosina aasta tagust hitti ?Kapsapea?. Unt on nüüdseks ainuke Eesti animafilmilooja, kelle töid on näidatud nii Veneetsia kui ka Cannes?i filmifestivalil. Punkt kirjas.

Ja viimaks, ühe üliõpilasfilmide võistluskava ?Cinéfontation? filmi, T?ehhi FAMU filmikooli esindava lühimänguka ?Slavek the Shit? oli üles võtnud eesti operaator Mart Taniel.

 

58. Cannes?i

rahvusvahelise

filmifestivali parimad

Peaauhind  Kuldne Palmioks, filmile ?Laps?, re?issöörid Jean-Pierre ja Luc Dardenne, Belgia.

?ürii suur auhind filmile ?Murtud lilled?, re? Jim Jarmusch, USA.

Parim naisnäitleja Hanna Laslo, Amos Gitai filmis ?Vaba tsoon?, Iisrael.

Parim meesnäitleja Tommy Lee Jones Tommy Lee Jonesi filmis ?Melquiades Estrada kolm matust?, USA.

Parim re?issöör Michael Haneke filmiga ?Varjatud?, Austria.

Parim stsenarist Guillermo Arriaga Tommy Lee Jonesi filmiga ?Melquiades Estrada kolm matust?,  USA.

?ürii eripreemia Xiaoshuai Wangi filmile ?Shanghai unelm?, Hiina.

Lühifilmi Kuldne Palmioks filmile ?Teelised?, re? Igor Strembitski, Ukraina.

Parima debüüdi Kuldne Kaamera võrdväärsena Miranda July ?Mina, sina ja teised?, USA; Vimukthi Jayasundara ?Hüljatud maa?, Sri-Lanka.

FIPRESCI (Rahvusvahelise Filmiajakirjanike Föderatsiooni) ?ürii auhind Michael Haneke filmile ?Varjatud?.

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming