?Haukka grupist? eksistentsialistlikult

Aarne Ruben

Me ei saa kunagi teada, kas üleskirjutused vastavad originaalile, sest KGB hamstrid on need materjalid juba oma urgu tassinud. Dokumentaalfilm ?HAUKKA GRUPP? (seriaalist ?Kuum külm sõda?). Re?issöör René Vilbre. Stsenaarium Kiur Aarma ja Tiit Pruuli, idee Eerik-Niiles Kross. Ruut, 52 min, esilinastus 8. V, ETVs 9. V.

Üks ajastu on kaardistatud. See on lakanud olemast nimetu ja suudmeta loomaurg. Eerik-Niiles Kross on üles leidnud selle aja parimad spetsialistid.

Haukka luuregrupp, kes 1943. aastal Soomest saadetuna Eestis tööle hakkas, oli mõeldud Soome luureüksuseks selle õnnetu maa kõigi peremeeste tarvis. Nägime filmis Haukka meeste tohutuid ponnistusi võtta ühendust Inglise luurega. Kuid 1944. aastal koondus kogu nende meeste energia mitmele ülesandele: teavitada Soome poolt sakslaste võimalikust dessandist Suursaarele; samuti teatada, kas sakslased on valmis Eestit äkiliselt kõige täiega maha jätma, avades nõnda Nõukogude vägedele hõlpsa lõunatee Helsingi peale; pidada sidet Eesti Rahvuskomiteega (ERK), anda objektiivset informatsiooni Eestisse tungida võivate Punaarmee väeüksuste kohta.

 

Nelja-viie luure risttuules

 

Sündmuste loogiline liin hakkab hargnema kohast, mil ERK mehed avastavad Saksa Ostlandi-poliitika inimvaenuliku olemuse. Kaks noort eesti meest Toomas Hellat ja Leo Talgre lasevad end Berliinis värvata ning Riias ja Hamburgis Abwehr?i heaks koolitada. Nad loodavad nii edaspidi kontakti saada SISiga, Briti sõjaväeluurega. Paraku ?ei ole sakslased lollid?, nad saadavad eesti poisid kõigepealt Lähis-Itta ja siis Kaukaasiasse, kus nad mõõdukast sõjategevusest osa võtavad. Inglasi näevad noormehed nagu oma kõrvu.

Eerik-Niiles Krossi ajaloolise projekti nimeks on ?Hot Cold War?. Kross on kogu sü?ee läbi mõelnud, kuid kohas, kus jõutakse Toomas Hellati reetmise põhjusteni, pole võimalik kogu lugu edasi arendada nii, et see tibakenegi õigustatud ja loogiline oleks. Miks Toomas Hellat reetis? Tema võitluskaaslane Ülo Jõgi annab seletuse: olles juba enne Saksa, Inglise, Soome jne luure agent, andis Hellat üles kogu oma võrgu, lootes hakata töötama nõukogudelaste heaks, anduda mõni aeg oma uutele peremeestele ja siis alustada topeltmängu. Jõuda Inglise luureni, Alexander McKibbinini, kuhu ta ikka oli soovinud jõuda. Tänu Hellatile langes palju oma mehi, kuid Läände ta luurajana tagasi ei jõudnud. Hellat suri Eestis aastal 1987.

Toomas Hellati isa Aleksander oli 1919. aastal siseministrina Eesti politsei loomise juures, temalt tulnud jõuline initsiatiiv tegelikult oligi selle üks alustalasid. Nagu teada, kirjutas sotsiaaldemokraat Hellat alla Eesti ametiühingute kongressi liikmete Tallinnast väljasaatmise käsule 30. augustil 1919. 102 saadikut üritati Irboska kandis saata üle rindejoone, kusjuures 26 neist lasksid soomusronglased maha. Mahalastute hulgas oli Hellati parteiseltsimees Villem Maasik, ?kellega jo 1905. aastast pääle koos revoluutsijat tehtud?. Just see fakt andis Gustav Suitsule õiguse ja kohuse küsida: ?Hellat, kus on sinu parteivend Maasik?? Ja kommunistid vastasid toona Hellati eest Kaini piiblisõnadega: ?Või olen mina oma venna hoidja??

 

Kaini märk

 

Aga äkki te teate sedagi, mis on Kaini märk? Kaini märk tähendab ühtlasi ka seda, et reetis isa, reedab ka poeg. Aleksander Hellat oli reetnud oma parteiseltsimehe Maasiku, kes oli 1917. aastal näiteks tulnud Maanõukogu ?informeerima?, et enamlased võimu võtta ei kavatse.

Niisiis ladus Hellat juunior oma seltsimeeste nimed 1944. aastal välja, nii nagu tema isa, siseminister Aleksander Hellat 25 aastat varem ühe liigse nime välja ütles. Filmis näidatakse Hellati kirjalikke tunnistusi kogu oma Eesti agentuuri kohta 1944. aasta lõpus. Isegi naised ja teenijad on kõik t?ekistidele reedetud, välja antud.

Kas kasutasid julgeolekuorganid ka piinamist? Kasutasid. Ohvreid piinati, teadvusekaotuseni, aknast väljahüppamiseni (nii toimis näiteks Oskar Gustavson). Asjaolust, kuidas võidi piinata Hellati-taolisi tegelasi, kelle isa oli juba patune, annab tunnistust eesti kirjandusse kuuluv lõiguke 1925. aasta ?Klassivõitlusest?. Loo pani kirja keegi Venemaa eestlasest kirjanik (kirjandusteadlased pole seda muidugi veel avastanud) ja omistas kõik need piinamised (millised olid juba siis levinud Nõukogudemaal) Eesti poliitilisele politseile. Toon selle üliõpetliku lõigukese ära rõhutamaks, millised inimsuhted võisid Nõukogude piinakambrites valitseda ka siis, 1944. aasta süngel detsembrikuul, mil ka Toomas Hellat langetas oma saalomonliku otsuse. ?Eesti? tuleb kõikjal asendada sõnaga ?NSV Liidu? (meil selliseid asju ei tuntud).

?Reibas Eesti sõdur astub kongi ja hüüab rõõmsalt: ?Noh, kommunistid! Bratsõ! Hellat-siseminn on teile armu andnud! Kobige kongist välja!? Keegi habras naine aga vastab talle nurgast häälega, just nagu lõigataks kuivetanud nahka: ?Ei, mina tahan siiski, et mind seina äärde pandaks!? ? ?Vaat kurat, miks siis sina seina äärde tahad?? Naine vastu: ?Eesti polpol torkas mu mõlemad rinnanibud läbi ja kallas haavadesse tärpentini. Minust niikuinii enam elulooma ei saaks.??

Eksistentsialistlik, igati tõelist eksistentsialismi ennetav? Kahtlemata. Kuid piinad ei pidanud sugugi veel tingimata tähendama reetmist. Paljud kannatasid piinad välja ? miks ei murdunud näiteks ENSV ?kaubandusminister? Augustin Hansen? Mispärast pidi murduma just Toomas Hellat, rindel karastunud ohvitser?

Ka endine miilitsa- ja julgeolekutöötaja Hans Salm on kirjutanud neist sündmustest, kasutades põhiliselt samu Eesti allikaid kui see film. Tema valgustas läbi saatused: igal Haukka rühmas osalenud eestlasel oli ju oma minevik, mitte vähem tähendusrikas kui Hellatil, mis siin ära sai toodud. 1988. aastal, enne suurt fondide äravedamist, laskis Rein Sillar Salmi KGB peaarhiivi, kus ta kiiruga igasuguseid lugusid üles kirjutas, ka haruldast materjali Abwehr?i raadiomängudest. Nüüd ei saa me kunagi teada, kas üleskirjutused vastavad originaalile, sest KGB hamstrid on need materjalid juba oma urgu tassinud. Ent loodame, et H. S. tegutses haruldase materjali ümber vihtumisel õigesti, nii et neid materjale saab kasutada järgnevates ?Hot Cold War? seeriates.

Elukäik iseseisvas Eestis vormis iga mehe erinevaks. Eesti oli väike ja kõik teadsid kõigist. Vanad töölised teadsid Hellateid ja nende võsusid, võsud teadsid jälle vanade tööliste tegemisi. Meie isad ja isaisad aga astusid lahingusse õiguse eest oma maal peremehed olla. Leo Talgre astus detsembrikuu lumes oma viimasele trepiastmele, nüüd me teame seda. Trepiastmest sai graniitalus paljude uute põlvkondade tulekule.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming