Hakake kohe

Marge Liiske

  8. augusti Sirbis kurdab Tumm Tünnis alias Jaak Lõhmus, et keegi tema artikleid Sirbis ei loe, ei reageeri, ei tegutse. Filmiraamatute kirjutamise alal midagi ei toimu, ei tehta, ei kirjutata ega kirjastata. Tehtagu ja algatatagu, ütleb.

Pean küll tunnistama, et Sirp on minu nädalavahetuste meeldiv kaaslane ning Jaak Lõhmuse kirjutisi on alati huvitav lugeda, ent avalikult nendele reageerimine pole kombeks. Ehk täna siis, kuna nõudmine oli nii valjuhäälne.

Kindlasti oskavad asjaosalised paremini seletada, miks on asjad kujunenud sellised, nagu on: et Teatriliit suudab aastas üllitada 4-5 raamatut, aga kinoliit mitte; et Eesti Filmiajakirjanike Ühing, mille liige on ka Jaak Lõhmus, ei ole üles näidanud märkimisväärset initsiatiivi filmiraamatute kirjutamisel/kirjastamisel; et hetkel on minule teadaolevalt kaks ainsamat peagi valmivat filmialast raamatut Balti filmi- ja meediakooli kaasabil kirjastatavad Lauri Kärgi ”Eesti filmi ajalugu” ning soomlase Jarmo Valkola artiklite kogumik filmiteooriast.

Selline juhuslikkus on kurb, aga ilmselt mitte juhuslik. Vajaka jääb rahastajate initsiatiivist, ütleb Jaak Lõhmus. Kultuur on mälu, on ta ka meelde tuletanud. Mäletamata seda, et Eesti Filmi Sihtasutuse pearahastajana töötatud kuue aasta jooksul ei tundunud filmiraamatute kirjastamise programm talle olevat midagi sellist, mida üks rahastaja algatama peaks. Tõsi, sai algatatud väga vajalik programm ”Eesti film 100”, mille raames taastatakse ja digitaliseeritakse vanu eesti filme. Kahjuks on see praegu takerdunud veidi puudulike finantsvahendite taha. Ent tuleb tunnistada, et see on ka väga rahamahukas programm, mida praeguse majandusliku surutise õhkkonnas väga hoogsalt arendada ei õnnestu.

Mina ei arva, et filmiraamatute kirjastamise initsiatiiv peaks tulema rahastajatelt, vaid ikka tegijatelt. Tegijal on peale mõtte ka konkreetne sisukord ja ajakava, kuidas üks raamat valmib ning millise eelarvega see valmib. Kirjastuse kaasamine tagab toimetamise, küljenduse, trüki, levi, ühesõnaga sellise tegevusahela, mida rahastaja nüüd küll kuidagi oma tegevusalaks pidada ei saa.

Viimaste aastate jooksul pole sihtasutuse poole pöördunud ükski konkreetse soovi ja, mis eriti tähtis, arvandmetega varustatud inimene Eesti filmiajalooga seotud raamatu kirjutamiseks. Sestap pole loodud ka toetusprogrammi, mis sellist toimimatust toetama peaks. Umbmäärasest jutust, et “äkki siiski, et järsku midagi saaksime teha”, pole ju abi.

Küsisin täna hommikul Balti filmi- ja meediakooli arendusjuhilt Martin Aadamsoolt, kas kooli virtuaalne kirjastus BFM Works oleks filmiraamatute kirjastamisest huvitatud. Ta vastas, et isegi filmiraamatute seeria oleks täiesti reaalne, kui tegijad-kirjutajad konkreetsete ettepanekutega BFMi poole pöörduvad. Kõne alla tulevad nii originaaltekstid kui tõlked.

Härra Lõhmus, hakake kohe tegutsema! Raha veel pole, kuid küll see konkreetse küsimise peale leitakse. Lisaks on ikka veel liikvel eurotoetused, mis vajavad esiteks pisukest etteplaneerimisaega ning teiseks väga täpset kulutamisplaani.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming