Funktsionaalne filmifestival “Femme fatale”

Triin Teram?

Kinos Sõprus peetakse 15. – 21. maini “Manifesti” “Femme fatale’i” filmifestivali. Miks just femme fatale’i filmifestival ja mitte homme fatale’i filmifestival? Aga sellepärast, et kui mehed tahavad, siis võivad nad HOMME fataalsed olla. Üle-ülehomme aga algab “Femme fatale’i” filmifestival, mis keskendub naistele, kes ühel või teisel moel on muutunud meie, Euroopa, maailma arusaama naiselikkusest, ilust, huvitavusest, ühiskonnast. Need XX sajandi naised olid Brigitte Bardot, Catherine Deneuve, Simone Signoret ja Jeanne Moreau. Nimekiri pole lõplik, mõni on kindlasti välja jäänud. Kuid iga festival peab oma programmi kuidagi piiritlema, kuhugi jooned alla, vahele ja ümber tõmbama.

“Manifesti” “Femme fatale’i” filmifestival on pühendatud niisiis prantsuse klassikalise filmikunstile, mida näidatakse Tallinna ainsas väärtfilmide kinosaalis.

Tulles tagasi teema “mehed-naised” juurde, on, tõele au andes, festivali filmide taga tugevad meessoost autorid, filmiisiksused, režissöörid, filmiajaloo suurkujud: Jean-Luc Godard, Roger Vadim, Luis Buñuel, Louis Malle ja Henri-Georges Clouzot.

Programmis on Jean-Luc Godard’i “Põlgus”, kus lisaks Brigitte Bardole on roll ka saksa nimekal režissööril (taas mehel!) Fritz Langil. Näitamisele tuleb Roger Vadimi “Ja Jumal lõi naise”, mis tegi omal ajal maailmakuulsaks nii naissoost peaosatäitja (Bardot) kui meessoost režissööri. Vanameister Luis Buñueli filmidest jõuab kinolinale lausa kolm tähtteost: “Päevane kaunitar”, mille elegantset kangelannat kehastab Catherine Deneuve. “Tristana”, taas Deneuve’iga peaosas ning teravmeelne “Toatüdruku päevik”, mille peaosas Jeanne Moreau. Festivali avavas filmis “Viva Maria!” (rež Louis Malle) ühendavad jõud Brigitte Bardot ja Jeanne Moreau. Henri-Georges Clouzot’ Alfred Hitchcocki vääriliseks peetud film noir’is “Saatanlik” näeme Simone Signoret’d.

Tegemist on filmidega, mis markeerivad kuldaega prantsuse XX sajandi kultuuriloos, vähemalt kinokunstis. Võimalik, et see polnud kultuuriliselt kõige väärtuslikumate teoste aeg, kuid vaieldamatu on tolleaegse prantsuse kultuuri mõju muule maailmale. Mitte ainult filmikunstis (kuigi, nagu öeldud, on toonased Prantsuse tähtrežissöörid ka Euroopa ja maailma filmikunsti ajaloo tänased klassikud ning festivali koondavad naispeaosalised ühed kuulsamad naissoost filmitähed!).

Prantsusmaa laiutas sel ajal kõikjal: nii moes kui muusikas, nii kirjanduses kui kujutavas kunstis. Mingi seletamatu frankofiilia tabas maailma, muuhulgas ka Eestit.

Pole ime, et need on paljude Eesti tänaste keskealiste nooruspõlvefilmid, mida küll ei pääsenud nägema kaugeltki kõik, pealegi ei näidatud siis ka kõiki meie programmis filme. Tegemist on niisiis ka mai keskpaiga nostalgiafestivaliga ja usutavasti on neid, kes ihkavad oma kunagisi lemmikuid taas suurel ekraanil näha, palju kui oskame arvata.

Nagu meie “Manifestidel” tava, juhatavad filmid põnevate sõnavõttudega sisse oma ala asjatundjad, ülekaalus jälle mehed: Marek Tamm, Rein Pakk, Mart Sander, Marianne Kõrver, Tristan Priimägi, Kadri Kõusaar ja Jaak Kilmi.

Loodetavasti ei leia kriitikud, et filmiprogramm on liiga “kindla peale” kokku pandud. Valitud on tõepoolest tuntumad filmid, kuid sedavõrd ka ajastuomasemad, tõetruumad ja mõjusamad ekraaniteosed.

“Manifesti” festivalid täidavad omalaadset nišši Eesti kultuurimaastikul, kus praegu pole kinoklassikale pühendunud ükski teine festival. Tänavu jaanuaris oli “Manifesti” USA kultusfilmidele pühendatud festivalil saal publikust pidevalt tulvil ja pileteid raske saada. Seekord üritatakse suunata kinovaatajat nägema naispeaosatäitjate seksikust ja ilu.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming