FILMIMAAILM

Aare Ermel

Unistus don Quijotest jääbki unistuseks Pikki aastaid on olnud menurežissöör Terry Gilliami unistuseks ekraniseerida hispaanlase Miguel de Cervantes Saavedra klassikateos „Don Quijote”. 2000. aastal tundus, et unistus võibki teostuda. Esialgse käsikirja järgi pidi film „Mees, kes tappis don Quijote” („The Man Who Killed Don Quijote”) pajatama XX sajandi reklaamiagendist, kes sooritab eksikombel  ajamatka keskaegsesse Hispaaniasse. Seal hakatakse teda pidama kurva kuju rüütli kannupoisiks Sancho Panzaks. Peaosi pidid hakkama kehastama Johnny Depp ja Jean Rochefort. Prantsuse veterannäitleja õppis Quijote rolliks valmistudes terve aasta inglise keelt. Paraku projekt nurjus, kuna ükski stuudio polnud sellest tõsisemalt huvitatud. Küll aga tegi Gilliam 2002. aastal dokfilmi „filmist, mis kunagi valmis ei saanud”, pealkirjaga  „Unistus don Quijotest” („Lost in La Mancha”). Filmitegijad jälgisid kogu loo kulgu, kuus päeva väldanud võtteid ja sellele järgnenud sündmusi, kus kõik ühtäkki kontrolli alt väljus. Filmivõtted toimusid sõjaväebaasi lähedal ning reaktiivlennukite sagedaste ülelendude tõttu kannatas filmitud materjali helikvaliteet. Lisaks sai filmitehnika ootamatus tulvavees tublisti kannatada ning muutusid kardinaalselt ilmastikuolud.  Mitmed Terry Gilliami projektid on jäänud temast mitte olenevail põhjustel virelema: ulmevestern Bruce Willisega „The Trial”, kauaoodatud järg „Ajaröövlitele”, „Time Bandits II”, fantaasiakomöödia „Good Omens”, „Defective Detective” Nicolas Cage’i ja Cameron Diazega. Tänase seisuga võib maha kanda ka „Don Quijote”. Jaanuaris tekkis taas väike lootus, et asjast siiski asja saab. Keskset tandemit soostusid kehastama kogenud  ekraanikuulsused Robert Duvall ja Ewan McGregor. Filmivõtted olid kohe-kohe algamas, kui uued sponsorid avantüürist otsustavalt taandusid. Nüüd otsib Terry Gilliam finantstoetust oma järgmisele ambitsioonikale unelmateprojektile „Macbeth”. 

Boratist tehakse rokilegend

Esmalt naerutas briti koomik Sacha Baron Cohen televaatajaid räpparina sketšisarjas „Da Ali G Show”. Märksa paremini teatakse meest Kasahstani riigitelevisiooni lihtsameelse reporteri Borat Sagdijevina ja austerlasest moespetsialisti Brünona. Coheni tähelend jätkub rokkmuusika ajaloo ühe legendaarseima lauljana. Stsenarist Peter Morgan („Kuninganna”, „Šotimaa viimane kuningas”, „Frost/Nixon”) olevat valmis saanud omaaegsest megabändist Queen jutustava filmi käsikirja. Tulevasel ekraanilool, mille võtted algavad lähikuudel, ei ole veel pealkirja ega režissööri. Produtsendiks on Graham King (GK Films), projektiga on tihedalt seotud ka Robert De Niro Tribeca Productions. Filmis keskendutakse ajale enne 1985. aasta kuulsat heategevuskontserti Londonis Wembley  staadionil. Mäletatavasti kõlasid tollel legendaarsel muusikasündmusel Queeni esituses hitid „Bohemian Rhapsody”, „We Are The Champions”, „Radio Gaga” jt.       

„Kadunud paradiis ” on tulekul

Egiptuses sündinud USA filmimees Alex Proyas on teinud enesele nime postmodernistlike ulmemüsteeriumide lavastajana. Tema kuulsamad tööd on „Ronk” (1994), „Tume linn” (1998), „Mina, robot” (2004) ja mullu valminud „Ilmutus”. Juba aastaid on  üritatud ekraanile tuua inglise kirjandusklassiku blankvärsilist suurpoeemi „Kaotatud paradiis” (1667), mis kujutab võimsate kosmiliste nägemustena saatana võitlust jumalaga ning inimsoo pattulangemist. Tähtis roll on lisaks Aadamale ja Eevale ka peaingel Miikaelil ja Luciferil. 3D-süsteemis filmitava ambitsioonika projekti režissööriks kinnitati Alex Proyas. Praegu puudub filmil veel korralik käsikiri. Eri aegadel on stsenaariumi kallal  vaeva näinud viis meest.     

Lähiminevikus lahkunuid

Alain Corneau (7. VIII 1943 – 29. VIII 2010), prantsuse filmilavastaja. Tuntuks sai ta stiilsete krimidraamadega „Politseirevolver 357” („Police Python 357”, 1975, Yves Montand‘iga) ja „Must sari” (1978, peaosades Patrick Dewaere ja Marie Trintignant). Corneau‘ tipplavastuseks on seitsme Césariga tunnustatud meistriteos „Kõik elu hommikud” (1991),  lugu legendaarsest XVII sajandi heliloojast ja gambamängijast Sainte Colombe’ist ja tema edukaimast õpilasest Marin Maraist (vanemas eas Gérard Depardieu). Teisi olulisemaid filme: „Relvade valik” (1981, kesksetes rollides Montand, Depardieu ja Catherine Deneuve), „Fort Saganne” (1984), „India nokturn” (1989), „Teie alandlik teenija/ Hirm ja värinad” (2003). Claude Chabrol (24. VI 1930 – 12. IX 2010),  prantsuse stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja. Alustas ajakirja Cahiers du cinéma autorina ja seisis prantsuse filmikunsti esimeste tähtteoste „Nägus Serge”, „Viimsel hingetõmbel” ja „400 lööki” sünni juures. Tema teenekamatest kolleegidest on seni elus veel Jean-Luc Godard, Alain Resnais ja Jacques Rivette, kes kõik tegutsevad filmis senini. Produktiivse kineastina jõudis Chabrol lavastada üle 70 kino- ja telefilmi ning on suutnud kinosõpru  korduvalt üllatada. Lisaks isikupärastele põnevusdraamadele on ta teinud spioonifilme, musti komöödiaid, dokumentaaldraamasid, satiire jm.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming