Filmimaailm

Aare Ermel

„Luikede järvest ” Shakespeare ’ini Tänavust Veneetsia rahvusvahelist filmifestivali, mis kannab järjekorranumbrit 67, peetakse 1. kuni 11. septembrini. Aasta ühe oodatuima filmipeo avafilmiks on ameeriklase Darren Aronofsky „Must luik” („Black Swan”), intrigeeriv põnevusdraama kahest rivaalitsevast baleriinist (Natalie Portman ja Mila Kunis). Mäletatavasti pälvis Aronofsky kaks aastat tagasi Veneetsias  peaauhinna spordidraamaga „Maadleja”. Festivali lõpufilmiks on planeeritud eeskätt teatrilavastajana tegutsenud Julie Taymori teine Shakespeare’i ekraniseering „Torm” („The Tempest”). Taymori esimene katse klassiku loomingulist pärandit tänapäevasemas võtmes interpreteerida oli 1998. aastal kinodesse jõudnud tragöödia „Titus”, Titus Andronicust kehastas tolles verises kurbmängus Anthony Hopkins. „Tormi” üheks peategelaseks ei ole mitte Prospero,  vaid Prospera, kellena vene päritolu inglanna Helen Mirren teeb usutavasti oma järjekordse tipprolli.     

Esimene filmi Bond sai 80!

25. augustil sai maailmanimega ekraanikuulsus Sean Connery 80aastaseks. Sellega seoses on põhjust meenutada tõsiasja, et paljude fännide meelest ainsa õige filmi-Bondi elusaatus oleks võinud kujuneda sootuks teistsuguseks. Edinburghis sündinud Thomas Sean Connery lõpetas kooliskäimise 15aastaselt, liitus laevastikuga.  Tülika kõhuhaava tõttu tuli tal paraku paljutõotava madrusekarjääriga varsti hüvasti jätta. Tänu vaba aja harrastusena alustatud kulturismile sai ta hõlpsasti juhutöid (näiteks piimavedaja ja kirstukaante poleerijana), maskuliinne šotlane saavutas 1953. aastal Mr Universe’i konkursil koguni kolmanda koha ning valiti ujumispükste mannekeeniks. Samasse aega langesid Connery esimesed kokkupuuted teatri- ja filmimaailmaga. Täistabamus tuli 1960. aastate algul  koos bondiaanaga: Tema Majesteedi salaagenti nr 007 kehastas ta seitsmes põnevikus. Karismaatiline näitleja jäi pikemaks ajaks James Bondi ülemaailmse populaarsuse jalgu. Alles 1980. aastail hakkas tema küpse mehe sarm mõju avaldama. Brian De Palma põnevusfilm „Äraostmatud” (1987) ja seal elukogenud võmmi James Malone’i rolli eest saadud Oscar tõstsid tollal 57aastase Connery Hollywoodi A-kategooria meesnäitlejaks. Sean Connery (kes on osalenud  kolmveerandsajas filmis) on öelnud: „Tahaksin olla vana mees, kellel oleks sama ilmekas nägu nagu näiteks Picassol või Hitchcockil.” 

James Bondi teatav anonüümsus ja sangari aura oli tõenäoliselt üks põhjusi, miks paljud poole sajandi tagused filmistaarid ilmutasid unelmate rolli vastu märkimisväärset huvi. Vaevalt oli teatavaks saanud, et Albert R. Broccoli ja Harry Saltzman olid omandanud kirjanik Ian Flemingu Bondi-romaanide ekraniseerimisõigused ja loonud tulevaste kassahittide tootmiseks  ühisfirma Eon (Everything Or Nothing), kui produtsentide ukse taha tekkis piltlikult öeldes elav järjekord, alates Cary Grantist ja James Masonist ning lõpetades Richard Burtoni ja David Niveniga. Esialgu jäid kaalukausile nii Patrick McGoohan (nimiosatäitja telesarjas „Ohtlik mees”, 1959–1962) kui ka Roger Moore, kes olid mõlemad Flemingule vastuvõetavad. Paraku oli Roger Moore juba valitud kehastama peaosa telesarjas „Pühak” (1963–1968). 

Tollal peaaegu tundmatu šotlase Sean Connery nimi ei tulnud isegi jutuks. Oli täielik juhus, et produtsent Broccoli juhtus nägema tüüpilist Disney stuudio pereseiklust „Darby O’Gill ja väikesed inimesed” (1959), kus keegi atleetlik noormees piiras kohalikku kaunitari ning laulis tollele serenaadi „Pretty Irish Girl” (toosama laul anti koguni singlina välja). Kui Conneryl paluti tulla Bondi-filmi proovivõtetele, näitleja esialgu keeldus. Lisaks jäi Connery enesele kindlaks,  nõudes, et peale Bondi lubataks tal osaleda hoopis telelaadsetes filmides. Broccolit ja Saltzmani olevat kuuldavasti vaimustanud noore näitleja sihiteadlikkus ning tema soovidega lubati arvestada. Ent Fleming ei suutnud esialgu kuidagi leppida tõsiasjaga, et tema loodud karakterit hakkab lörtsima „keegi Glasgow’ aktsenti purssiv tahumatu veoautojuht”. Kirjaniku suhtumine näitlejasse muutus kardinaalselt pärast esimesi Bondi-filme saatnud hiigelmenu  ning neist said suured sõbrad. Muidugi oli Sean Connery teadlik, milline väljakutse oli nõustuda James Bondi rolliga. Ian Flemingu romaanide kangelane oli alkohoolik, halastamatu sadist ja profimõrvar, kellest temal tuli kinolinal vormida laiemale auditooriumile meelepärane ja paeluv superspioon.     

Lähiminevikus lahkunud

Igor Talankin (3. X 1927 – 24. VII 2010, nimeks pandi talle Industrii), vene filmilavastaja ja -pedagoog. Esimeseks mängufilmiks oli koos Georgi Daneliaga tehtud „Serjoža” (1960, Kristallgloobus Karlovy Varys), kus üht peaosa mängis Sergei Bondartšuk. Bondartšuk kehastas hiljem akadeemik Kurtšatovit Talankini eluloodraamas  „Eesmärgi valik” (1974) ja nimiosa Lev Tolstoi romaani ekraniseeringus „Isa Sergius” (1978). Teistest filmitöödest on olulisemad eluloofilm „Tšaikovski” (1969, nimiosas Innokenti Smoktunovski) ja koos poja Dmitri Talankiniga lavastatud „Sortsid” (1992, Fjodor Dostojevski romaani järgi).