FILMIMAAILM

Aare Ermel

Cronenberg teeb filmi Freudist ja Jungist Kanada maineka kineasti David Cronenbergi provokatiivsetes filmilavastustes on põimunud tavatul viisil üksteisega tabud, bioloogiline õudus ja psühhoseksuaalsed teemad. Režissööri loomingut näib läbivat huvi hullude teadlaste, haiguste ning kehaliste ja vaimsete väärastuste vastu. Cronenbergi tuntumateks teosteks on näiteks ulme-õudusfilm  „Kärbes” (1986), narkosõltuvuses günekoloogidest jutustav psühholoogiline õudusfilm „Lahutamatud” (1988, kaksikrollis Jeremy Irons), narkofantaasia „Alasti eine” (1991), erootilis-masohhistlik põnevusdraama „Kokkupõrge” (1996) ja psühholoogiline põnevik „Ämblik” (2002). Lähiminevikus on mees teinud koomiksilaadse krimipõneviku „Vägivaldne minevik” (2005) ja krimidraama „Lubadused idast”  (2007), mõlemas kehastas peaosa Viggo Mortensen. Samal näitlejal on keskne roll ka Cronenbergi ammu pikisilmi oodatud draamas „Ohtlik meetod” („A Dangerous Method”), mille võtetega võis alustada alles mõned nädalad tagasi.

Esimese ilmasõja eelsesse aega kanduv ekraanilugu toob vaatajani psühhoanalüüsi kui ravimeetodi rajaja Sigmund Freudi (filmis Mortensen) ja tema andekaima õpilase Carl Gustav Jungi (vangladraamast  „Nälg” ja Tarantino sõjaseiklusest „Vääritud tõprad” tuttav Michael Fassbender) sõpruse. Mitte vähetähtsat rolli kolleegide komplitseeritud suhete halvenemisel mängisid hüsteeriline kaunitar Sabina Spielrein (Keira Knightley) ja noorest naisest veelgi ettearvamatum patsient Otto Gross (Vincent Cassel).   

Roman Polanski on taas vaba mees

Teatavasti on poola-juudi päritolu kosmopoliidist filmimehe Roman Polanski pikki kuid kestnud koduarest Šveitsis tänaseks lõppenud. USA kohtuvõimude meelehärmiks otsustati 76aastast kineasti tema 33 aastat  tagasi sooritatud väärteo eest Ühendriikidele siiski mitte välja anda. Igati ootuspäraselt naasis Polanski olude sunnil oma pooleli jäänud projekti juurde. Kui ta mullu septembris Gstaadi kuurortlinnas vahistati, kirjutas ta parajasti koos autoriga stsenaariumit Yasmina Reza menunäidendi „Tapatalgute jumal” („Le dieu du carnage”) järgi kavandatavale kinofilmile. Ungari-iraani päritolu prantsuse naisdramaturgi näidendit on etendatud edukalt  Zürichis, Londoni West Endis (ühes peaosas Ralph Fiennes) ja Broadwayl (võitis kolm Tony auhinda). Kaks abielupaari kohtuvad, et omavahel lahendada nende laste vahel tekkinud lepitamatu konflikt. Rahumeelsena kavandatud õhtust kujuneb tõeline kaos. Polanski ingliskeelse filmi („God of Carnage”) tegevuskohaks on New Yorgi Brooklyn, kevadtalvel algavad filmivõtted toimuvad Euroopas.

Roman Polanski edukat filmikarjääri iseloomustavad mõneti ka temale langenud tunnustus: 1965 Hõbekaru (žürii eriauhind) Berliinis filmi „Vastikus” eest; 1988 Kuldkaru Berliinis filmi „Ummik” eest; 1974 parima režii Kuldgloobus ja BA FTA auhind filmi „Chinatown” eest; 1979 parima filmi ja parima režii Césarid, parima võõrkeelse filmi Kuldgloobus filmi „Tess” eest; 2002 Kuldne Palmioks Cannes’is, parima filmi ja parima režii Césarid, parima  režii Oscar filmi „Pianist” eest; 2004 elutööpreemia (Kristallgloobus) Karlovy Varys; 2009 elutööpreemia (Golden Icon Award) Zürichi filmifestivalil; 2010 Hõbekaru (parim režissöör) Berliinis filmi „Variautor” eest.     

Schnabel palestiinlastest ja Iisraeli riigist

Ameeriklane Julian Schnabel (sündinud 1951) on tänapäeval tõenäoliselt rahvusvaheliselt tuntuim loomeinimene, kes on olnud võrdselt edukas maalikunstis ja filmilavastamises. „Basquiat” (1996) jutustas 27aastasena heroiinisurma surnud kunstiprominendist. Andeka mustanahalise (Haiti päritolu) tänavakunstniku Jean Michel Basquiat’ tähelend algas siis, kui Andy Warhol ja tema ümber kiibitsejad tunnistasid mehe nende maailma vastuvõetavaks. Paraku pidi Basquiat maksma  oma tuntuse eest ränka hinda, jäädes ilma sõpradest, armastusest ning viimaks ka elust. „Enne kui saabub öö” (2000) osutus ülimenukaks. Vaeses Kuuba külas sündinud tormilise eraeluga dissidentliku poeedi Reinaldo Arenase (filmis Javier Bardem) elu liikus teisitimõtleja jaoks tavalist trajektoori mööda. Kui tuli avalikuks Arenase homoseksuaalsus, veetis karismaatiline mees aastaid vangla ja vabaduse vahel pendeldades. 1980. aastal  lubati Arenasel viimaks Ameerikasse emigreeruda, kus teda ootas ees küll sõnavabadus, mitte aga muretu jõudeelu. Ning vaesuses virelenud ja aidsi põdenud kuubalane eelistas minna vabasurma.

Tundeküllane väärtfilm „Tuukrikell ja liblikas” (2007) valmis Jean-Dominique Bauby bestselleri (1997) järgi. Eduka moeajakirja toimetajat tabas ootamatult insult, mille tagajärjel tekkis haruldane sündroom: ta  jäi oma halvatud kehasse luku taha, olles ise samal ajal absoluutselt täie mõistuse juures ja loomingulises tippvormis. Pealaest jalatallani halvatud mees suutis koguni oma läbielamistest raamatu kirjutada. Schnabeli uusima filmilavastuse „Miral” maailma esilinastus toimub Veneetsia filmifestivalil. Aluseks on Rura Jebreali romaan ettevõtlikust palestiinlannast Hind Husseinist, kes rajas 1948. aastal Jeruusalemmas  vanemateta lastele mõeldud orbudekodu. Napilt kuus kuud hiljem oli Dar Al-Tifeli instituudis peavarju leidnud laste arv kasvanud algsest 55st juba paari tuhandeni. „Mirali” fookuses on Iisraeli riigi sünni- ja kujunemisperiood, lugu ise lõppeb 1994. aastaga.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht