Filmimaailm

Aare Ermel

Teostamata jäänud unelmate projektid

Pärast oma debüütmängufilmi „Eraserhead” („Kustukummipea”, 1977) lõpetamist töötas David Lynch mitu aastat oma järgmise projekti „Ronnie Rocket” kallal. Suutmata leida heasoovlikke sponsoreid, on kõmurežissöör olnud sunnitud jätkuvalt oma teravmeelset stsenaariumi täiendama ja seda ebamäärasesse tulevikku edasi lükkama. Oli aeg, kui  „Ronnie Rocketist” pidi saama Lynchi mõrvamüsteeriumi „Sinine velvet” (1986) järjelugu. Suureks unistuseks on see jäänudki. Samuti on jäänud nägemata, kuidas oleks just Lynch ekraniseerinud Franz Kafka „Metamorfoosid” või Thomas Harrise bestselleri „Punane Draakon” (romaani tõi esimesena kinolinale teatavasti Michael Mann – „Inimkütt”, 1986). Filmiajaloos on teisigi kaua oodatud suurfilme, mis on jäänud kas potentsiaalsete  rahastajate vähese huvi või näitlejate-režissööride surma tõttu teoks tegemata. Nii on jäänud asjaolude sunnil lõpetamata Sergei Eisensteini „Ameerika tragöödia” (Theodore Dreiseri romaani järgi), Alexander Korda ja Charles Laughtoni „Mina, Claudius” (Robert Gravesi romaani järgi), Michael Powelli Shakespeare’i ekraniseering „Torm”, Robert Bressoni ambitsioonikas eepikafilm Moosese esimese raamatu ainetel, Luchino Visconti  „Taasleitud aeg” (Marcel Prousti romaani järgi, koos Marlon Brando ja Alain Deloniga), David Leani „Nostromo” (Joseph Conradi romaani järgi), Stanley Kubricku eluloofilm Napoléon Bonaparte’ist (nimiosas Jack Nicholson), Alejandro Jodorowsky ulmefilm Frank Herberti romaanist „Düün” järgi (imperaatori rollis Salvador Dalí), Andrei Tarkovski „Hoffmanniaana”, Martin Scorsese eluloofilm George Gershwinist, Sergio Leone eepiline sõjafilm  Leningradi blokaadist, Paul Verhoeveni „Ristisõdade” saaga Arnold Schwarzeneggeriga, Elem Klimovi Bulgakovi „Meister ja Margarita” ekraniseering, Terry Gilliami visioon „kurva kuju rüütlist” don Quijotest ja kindlasti palju muud huvitavat. 

13. „Night Visions ” Helsingis

1997. aastast korraldatava õudus-, fantaasia- ja kultusfilmide festivali „Night Visions” programmis on tänavu esimest korda ka dokumentaalfilmid. Uusimast produktsioonist on usutavasti intrigeerivaim friigikomöödia „Borat” režissööri Larry Charlesi  pooldokumentaalne satiir maailma religiooni praegusest olukorrast „Religulous” („Usk(umatud)”, alapealkirjaga „Hingeline teekond”). Publikumenu ennustatakse Jon Harti ja Matthew Kaufmani dokile „American Swing” („Paarivahetus ameerika moodi”), kus on vaatluse all 1970. aastail New York Citys tegutsenud pikantse kuulsusega ööklubi Plato’s Retreat tegevus, ning režissöör Mabrouk El Mechri krimikomöödiale „JCVD” (2008), kus belglasest märulifilmide staar (Jean-Claude Van Damme) naaseb pärast eraelulist ja loomingulist kriisi sünnimaale. Vanemaist friigifilmidest linastuvad näiteks George A. Romero „Martin” (1976), Sergio Corbucci „Liikuv märklaud” (1967), Al Adamsoni „Verised põrgulised” (1970) ja D’Urville Martini „Disco 9000” (1976). „Night Visions” leiab aset 3. – 5. aprillini Helsingi kinos Engel.       

 

Lähiminevikus lahkunuid

Péter Bacsó (6. I 1928 – 11. III), ungari filmilavastaja ja stsenarist. Dokumentalistina alustanud režissöör oli ka mitmete 1950. aastail Ungaris loodud võtmeteoste (kaas)stsenarist.  Bacsó 32 mängufilmist on erilise auraga kümmekonnaks aastaks näitamiskeelu saanud antistalinlik poliitiline satiir „Tunnistaja” (1968), kus naiivsevõitu ja heasüdamlik tammivalvur Jozsef Pelikán satub ühel heal päeval bürokraatliku riigimasinavärgi hammasrataste vahele. Julgeolek ja kohalikud parteifunktsionäärid hakkavad Pelikánist vormima peatunnistajat näitlikul kohtuprotsessil, kus kohtupinki on pandud tema endine, väidetavasti  dissidendist töökaaslane. Absurdne ühiskonnakorraldus, vääritimõistmine ja minnalaskmismeeleolud toovad kaasa hulganisti tragikoomilisi olukordi. Teiseks Bacsó tipplavastuseks on tragikomöödia „See räbal elu!” (1983). 3. veebruaril lõppenud Ungari filminädalal (1965. aastast Ungaris korraldatav omamaiste filmide festivalil) tunnustati veteranlavastajat elutööpreemiaga. Teisi filme: „Suvi mägedes” (1967), „Viimane võimalus”  (1973), „Hoiatuslask” (1977), „Valss banaanikoorel” (1986), „Titánia, Titánia ehk dublantide öö” (1988), „Stalini mõrsja” (1991), „Peaaegu neitsi” (2008).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming