Filmimaailm

Aare Ermel

Jälle sada paremat  

Kirjastus HarperCollins, kes üllitab muuhulgas ka laiadele massidele adresseeritud iga-aastaseid filmileksikone ?Halliwell?s Filmgoer?s Companion? ja ?Halliwell?s Film & Movie Guide?, andis sel kuul välja raamatu pealkirjaga ?Halliwell?s Top 1000?. Nimelt on filmiteatmike autorite kollektiiv eesotsas John Walkeriga järjekordselt pingeritta seadnud maailma filmiparemiku läbi aegade; on ju eelmine analoogiline edetabel koostatud möödunud aastatuhandel. Seekordsesse esikümnesse ei ole arvatud ühtegi väärtfilmi, mis on nooremad kui veerand sajandit. Tinglikult võiks erandiks pidada Francis Ford Coppola ?Ristiisa? triloogiat (1972, 1974 ja 1990). Kõigi aegade parimaks filmiks tunnistati jaapanlase Yasujiro Ozu ?To­kyo lugu? (1953). Esikümnesse mahtusid veel Jean Renoir? ?Mängureeglid? (1939), David Leani ?Araabia Lawrence? (1962), Coppola ?Ristiisad?, Akira Kurosawa ?Seitse samuraid? (1954), Orson Wellesi ?Kodanik Kane? (1941), Martin Scorsese ?Raevunud härg? (1980), Alfred Hitchcocki ?Vertigo? (1958), Billy Wilderi ?D?ässis ainult tüdrukud? (1959) ja Federico Fellini ?(8 1/2? (1963).

 

Lõppes Moskva filmifestival

 

26. juunil lõppenud Moskva rahvusvahelise filmifestivali ?ürii eesotsas stsenarist Valentin T?ernõhhiga (?Moskva pisaraid ei usu?) otsustas tunnustada peaauhinna, Kuldse Püha Georgiga filmi ?Kosmos nagu eelaimdus?, mille on lavastanud Aleksei Ut?itel. Parimaks re?issööriks tunnistati taanlane Thomas Vinterberg filmiga ?Dear Wendy?. ?ürii eripreemia pälvis soomlane Aki Louhimies filmiga ?Paha maa?. Stanislavski-nimelise auhinna sai prantsuse ekraanilegend Jeanne Moreau. Festivali aukülalisteks olid inglise kineast Peter Greenaway ja prantsuse näitleja Annie Girardot.

 

?Äraostmatute? uus tulemine

 

1987. aastal jõudis kinoekraanile re?issöör Brian De Palma ja stsenarist David Mameti põnevik ?Äraostmatud?, kus oli peatähelepanu all klassikaline hea ja halva võitlus. 1920. aastail koondus tegelik võim Chicagos pärast verist võimuvõitlust teiste kuritegelike jõukudega Al Capone kätte. Kuna riigis kehtis keeluseadus, sai allilm oma suure kasumi peamiselt salaviinamüügist. Raha ja vägivallaga oli Al Capone (teda kehastanud Robert De Niro tegi kuulsast gangsterist verejanulise narri) kindlustanud enesele suurlinna äraostetavate ametivõimude kaitse. Kuid siis ilmus äkki lagedale erivolitustega FBI agent Eliot Ness (Kevin Costner), kes kogus enda ümber usaldatavatest meestest grupi.

De Palma, kes on äsja lõpetanud James Elroy bestselleril põhineva krimifilmi ?The Blue Dahlia? võtted, on soostunud lavastama ?Äraostamatute? eellugu ?The Untouchable: Capone Rising?. Al Caponet hakkab tõenäoliselt kehastama Sean Penn. Allilmaliidri vana vastalise Jim Malone?i rollis on taas Sean Connery.

 

Lähiminevikus lahkunuid

 

Anne Bancroft (Anna Maria Louise Italiano, 17. IX 1931 ? 6. VI), ameerika filminäitleja, kes võitis Oscari pimeda ja kurdi Helen Kelleri vabatahtliku õpetaja Annie Sullivani rolli eest Arthur Penni tundeküllases draamas ?Imetegija? (1962). Märksa paremini mäletatakse näitlejannat noort Dustin Hoffmanit ahistava missis Robinsonina Mike Nicholsi menufilmis ?Elluastuja? (1967). Bancrofti legendaarsemateks teatrirollideks on üldiselt peetud ema Courage?i (1963) ja Iisraeli naispeaministrit Golda Meiri (?Golda?, 1977).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming