Filmid, mis püüdsid aega Eesti kroonikafilmidest 1987-1988

Jaak L?s

Eesti dokumentalistika 1988: Mark Soosaar (kaamera varjus) filmimas „Miss Saaremaad” ja Andres Sööt „Draakoni aastat”. JAAK ELLING Kas lõigata aega või mitte lõigata, see tarkovskilik küsimus seisab igaühe ees, kes vaevab oma pead ja südant montaažiruumis või nüüdsel ajal juba oma koduarvuti taga filmipilti kokku pannes. Kuidas lõigata aja voolamist ekraanil nii, et aeg „õigesti” voolaks. Mille poolest erinevad tegelik ja mängitud aeg?

Liiga keerulised küsimused lühikese jutu jaoks. Aga aeg on filmis alati kohal, nii kui viis kopikat, nagu ennevanasti öeldi. Tahan pisut meenutada n-ö jooksvate sündmuste kroonikat ehk Tallinnfilmi ringvaateid „Nõukogude Eesti” aastaist, mis tänavusega juubeldades kokku kõlksuvad – 1987–1988, Laulva revolutsiooni eel- ja ajaloo aastaist. Lühifilmikesi, mis püüdsid aega.

Enne pidulikku öölaulupidu küsis minu käest üks tuttav ajaloolane, missugused Eesti filmid näitavad kõige paremini seda aega. Andres Söödi–Toomas Kalli „Draakoni aasta” ja Mati Põldre–Ene Hioni „Kas oskame hoida ühte”, vastasin. Ja muidugi Tallinnfilmi ringvaated, alates Peeter Toominga 1987. aastal valminud 7osalisest fosforiidisõja-seeriast „Varandus”, tuli lisada.

Eesti filmi unustatud aastatest on praegu põhjust meelde tuletada just neid filme ja neid aastaid. Ehkki tõele au andes ei tea tänane noor põlvkond tookord tehtud filmidest peaaegu üldse mitte midagi. Internetist neid ei saa tõmmata. Televiisoris pole vähemalt kümme aastat näidatud oma aja kuldseid saavutusi, ei Andres Söödi „Draakoni aastat” ega Mark Soosaare „Miss Saaremaad”. Väiksematest filmidest ja tegijatest rääkimata. Kinodes eriseansside korraldamisest pole mõtet unistada.

Möönan, et midagi võib olla jäänud märkamata, sest vanemaid filme näidatakse ETVs pensionäride parimal ajal, kesk päeva. Jah, Eesti Telefilmis toodetud „Kas oskame hoida ühte” oli sel aastal ETV ekraanil juba vähemalt teist korda, see on tubli. Aga pilt tollest ajast võiks olla palju parem, kui siis tehtud filme näidataks rohkem. Filmitegijad olid siis otse keset jooksvaid sündmusi, ei saa öelda, et „barrikaadidel”, sest neid meil õnneks vaja ei läinudki.

Ja siin jõuame korraks tagasi aja katkilõikamise küsimuseni. Neid filme tuleks näidata tervikuna, sellistena, nagu nad omas ajas sündisid, võib-olla koos kommentaariga, aga mitte uutesse saadetesse katki hakituna. Kroonikaadreid peab ikka kasutama, kuid tihtilugu võivad mängufilmilõigud ajastut veel pareminigi edasi anda kui tõsielufilmilõigud. Aga sel moel on nad vaid uusloomingu maitset ja värvi lisav garneering, tervikuna näidatult aga kindlakujulised aja märgid. Iseenesest toredad sarjad on jooksnud ja jooksevad praegugi kordusena ETVs, „Vana aja lood” ja „Uue aja asjad”, need aga tuginevad ainuüksi ETV arhiivile, mis on vaid pool muna.

Ringvaateid  tehti Tallinnfilmis tollal kaks tükki kuus, aastas 240 minutit, mis teeb kokku neli tundi liikuvat pilti 35 mm filmilindil, enamasti mustvalged, mõni harv erand värviline. Muidugi kannavad nad oma aja vaimu ja täidavad, mida aasta edasi, seda vähem, ülaltpoolt pandud ideoloogilisi nõudmisi. Nn meediasituatsioon oli muidugi tänasest kosmilises, ent omal kombel huvitavas kauguses.

Neid nüüd kiiresti läbi kerides võiks näidetena nimetada järgmisi palu.

 

1987

Nr 1: Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeva tähistamine Palamusel, V üleliiduline filmifestival „Muinasjutt”, Tallinna Autobussikoondise kütuseprobleemid…

Nr 2: Tallinna Uussadama rakenduskompleksi käikuandmine, temaatiline ringvaade.

Nr 3: temaatiline ringvaade Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi ja Riikliku Kunstimuuseumi akuutsetest ruumiprobleemidest…

Nr 6: I „Varandus”, põhjavee reostus Rakvere rajoonis ja veevedu Tamsalus, geoloogide fosforiidiuuringud ja Rägavere elanike kuivaksjäänud kaevud, raamatuklubi Tõru (eesotsas Trivimi Vellistega) fosforiidiprobleeme arutamas, fosforiidiprogrammi koordineerimise vabariikliku nõukogu töökoosolek…

Nr 20: „Varandus” V, ladestatud diktüoneema­kildi põlemine Maardus, Tallinna punkansambli JMKE laul fosforiidist, väetisetootmise suurendamise põhjendamatus, mälestusmärk kirjanik Karl Ristikivile, Jaan Kruusvalli–Mikk Mikiveri „Vaikuse vallamaja” Tallinna Draamateatris.

Nr 24: „Varandus” VII, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamiskoosolek, Eesti teadlaste seisukoht fosforiidiküsimuses, NSV Liidu Mineraalväetisetööstuse Ministeeriumi ambitsioonid, rahva konsolideerumine, Rägavere külanõukogu inimeste arvamus fosforiidiprobleemidest, ansambli Kuldne Trio laul fosforiidist.

Neid sisukirjeldusi maksab siinkohal näidetena esitada muuhulgas ka sellepärast, et nende aastate kohta filmograafilisi andmeid leida võib ainult tikutulega otsides. Eesti Kinoliit andis 1989. aastal välja vihikukese „Eesti film 1988. Filmograafia. Valikbibliograafia” ja põgusa ülevaate sündinud filmiasjadest pakub ka sama liidu 1990. aasta üldkoguks trükitud „Ülevaade Eesti Kinoliidu tegevusest 1986–1989”. Paar peaaegu kadunud allikat on veel, lisaks ajakirjanduses ilmunu, aga üldiselt võttes valitseb nende pöördeliste (filmi)aastate koha peal valge mälulaik.

Selgem pilt hakkab kujunema alates 1991. aastast, mis jõudis juba raamatusse „Eesti film 1991–1999”. (Jutt pole aset leidnud filmindusprotsesside põhjalikumast analüüsist, esialgu oleks hea, kui oleks laiemalt kättesaadavana olemas filmograafiagi.)

 

1988

Nr 1: 500 000. tallinlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi linnalabor, Tallinna linnapea Harri Lumi migratsioonist.

Nr  7: mälestussammas Viktor Kingissepale, Tallinna Ekskavaatoritehas, Tartu muinsuskaitsepäevad.

Nr 8: kaks kevadpäeva Toompeal, loomeliitude ühispleenumist.

Nr  10: igavesti noored, Afganistanis sõdinud Eesti noormeestest.

Nr 12: tuletõrje 200, Narva-Jõesuu 300, 1941. aasta juuniküüditamise mälestusmiiting Tartus Raekoja platsil, 17. juuni miiting lauluväljakul (kohtumine 19. üleliidulise parteikonverentsi delegaatidega).

Nr 14: temaatiline ringvaade „Üks hetk”, 4. juunil kinos Kosmos toimunud I sõltumatust noortefoorumist.

Nr 17: 1. juuni pikett Tallinnas Ülemkohtu hoone ees, vabastatud Mart Niklus esinemas miitingul Tallinnas Raekoja platsil, Vabadussõjas langenute mälestussamba avamine Puhjas, Interliikumise miiting Tallinnas 19. juulil.

Nr 21: temaatiline ringvaade „Kuidas me olümpial käsime”, Erika Salumäe, Tiit Soku, Toomas ja Tõnu Tõniste pidulik tervitamine Tallinna lennujaamas ja Raekoja platsil.

Nr 23/24: suveräänsus, loominguliste liitude kultuurinõukogu erakorraline raadiosaade, oktoobrimiiting Tallinnas Võidu väljakul, Rahvarinde eestseisuse istung, NLKP sekretäri V. Tšebrikovi visiit Tallinnasse, lootusjumalateenistus, NSVL põhiseaduse muutmise projekt, Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine linnahallis.

Need olid vaid mõned subjektiivselt tõmmatud kõrred heinakuhjast aitamaks luua või meelde tuletada ettekujutust, missugune aja matriits oli lühifilmisari „Nõukogude Eesti” aastatel 1987-1988. Detailsema pildi saab filmiajalooarmastaja küllap lähiaastatel trükist tulevast filmograafiast nende aastate kohta.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming