Film müüdud

Eero Alamaa

 

 

Dokumentaalfilm “Müümise kunst”. Režissöörid Jaak Kilmi ja Andres Maimik. Kuukulgur Film, 2006, 86 min.

Esilinastus 26. X kinos Sõprus.

 

Mis on Jaak Kilmi ja Andres Maimiku filmil “Müümise kunst” tegemist müügiga? Peaaegu mitte midagi. Filmi pealkirjastamine, reklaam ja seda saatnud retoorika pole aga peaaegu muud rõhutanudki.

Mida me filmis tegelikult näeme? Filmis hargnevad lood ei avane läbi müügitegevuse, autorid jõuavad vaid marginaalsetes episoodides müügisituatsioonideni ja tegelased üksikutes episoodides müügi mõtestamiseni. Hoopis mõttekam on näha kõiki lugusid eneseotsingutena ja vähemalt ühe loo puhul ka eneseleidmisena. See sünnib sügavate isiklike läbielamiste toel usukogudusega osadusse astumises, mille kandvaks tooniks on rahu leidmine, loobumine toimimisest enese loomuse vastu.

Võimalus on ka olla majandusloogika valitseja, pöörata oma realiseerimistahe süsteemiga pärivoolu, kasutades pakutud võimalusi oma jõu ja energia tunnetamiseks. Või keerata kitsa valdkonna mõni spetsiifiline aspekt vulgaarseks šaakallikuks elukäsitluseks, mis kipub moraali asemele astuma ning annab õigustuse, millega üks tegelane säilitab oma sisemise terviklikkuse. Puuduse ja mõttetuse tajumine ei anna veel võtit mõistmaks, mida tegelikult tahaks ja vajaks. Ent kui autorid oleksid raatsinud filmi võtteperioodi mõne aasta võrra veel venitada, näinuksime ehk ka meheohtu tegelase eneseleidmist, mida ta ju kõige rohkem igatses.

Kõigis lugudes filmi vaatlusalused tegelased punnitavad, otsivad lahendusi ja uusi olukordi, mis aitaks kuidagigi tasakaalu ja eesmärgistatuse poole. Üks võimalustest on proovida müümist, kuid parimal juhul on see visandlik, kohati väga udune joon kõigis esitatud portreedes.

Filmi müügiteemalisena esitades on autorid mänginud vaatajaskonna iroonianäljale, vajadusele olla tõrges süsteemi vastu, lahti hammustada masinavärgi toimemehhanism. Kui asja ennast haarata ei suuda, kirjelda seda metafooriga, milleks kapitalismi puhul kõlbab mõistagi kõige paremini müük. Nõnda on välja käidud müügiteema, lihtsalt müügiargument, et võita filmile publikut ja heakskiitu.

Samasuguse müügiargumendina toimib ideaalselt üleriikliku kuulsusega koolitusguru filmi kaasamine. Too lihtsalt esineb iseendana ja staariliku magnetina, kuid ei anna midagi otsustavat juurde müümise ega eneseleidmise liinile.

Kilmi ja Maimik on väga hästi ära tabanud ostjaskonna vajadused, leidnud täpsed argumendid ja sobiva müügikanali. Ja film on müüdud. Tekib vastumeelsus, kui tunned, et sulle müüakse midagi, mis ei ole tegelikult see, millena teda müüakse. Kinos istudes oli väga lõbus ja huvitav – film on ju vaatamist väärt!, ent kogu aeg tiksus mõte: kas tõesti tahetakse nii odavalt ära osta mu poolehoid?

Aastaid tagasi sattusin ise ühes Kilmi ja Maimiku filmis osalema. Käekirjalt sarnane “Päkapikudisko” on aga teemaasetuselt ja lahenduselt täpsem film kui viimati linastunud “Müümise kunst”. Mind vaevasid tookord tõsised kahtlused, kas üldse osaleda nii eraviisilise ja intiimse teema avalikuks tegemisel. Kõik tugisüsteemid, mis olid spetsiaalselt loodud perekondade abistamiseks, polnud aga aastaid rahuldavalt toiminud ja ma leidsin, et lõpuks ei saa sellest filmist midagi halvemaks minna, äkki hoopis aitab seisu parandada. Kuid ma polnud kindel, kas mulle osaks langenud meelevald õigustab inimeste ärakasutamist, nende isikliku elu ilmarahvale arvamiseks lahtikiskumist?

Kilmi ja Maimik on rõhutanud autoripositsioonist hoidumist. See võiks tähendada hinnangute andmata jätmist, omapoolse konteksti puudumist, tegelaste tasakaalustatud ning neutraalset esitamist. Olen kindel, et filmimehed on selle poole tõemeeli ka püüelnud.

Kas see aga üldse ideaalsena on võimalik? Montaaž, episoodide valik, tegelaste suunamine ja muu tuleb ju igal juhul sooritada ja ilma mingi konteksti või sõnumita ei ole see teostatav, vähemalt Kilmi ja Maimiku käekirja puhul. Nii ei ole ma kindel, kas kõik filmi sattunud inimesed oleksid nõus olnud, kui nad lõpuni mõistnuksid, millega ennast seovad, ning kas nad praegu ei tunne ennast ärakasutatuna.

Paistab aga kindel, et niikaua kui jätkub just selliseid küsimusi tõstatavaid teemasid, jätkub Kilmil ja Maimikul ainest uuteks filmideks. Jääme ootama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming