Fantastilisi hirmuelamusi juba viiendat aastat

Aare Ermel

Nädalavahetusel peetakse Haapsalus jälle õudusfilmide festivali.Enne kui Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ehk HÕFF 2006. aasta märtsis alustas, ilmus toonases Postimehes PÖFFi juhi Tiina Loki kirjutis pealkirjaga „Õõvafilm on fun, aga mitte ainult”. Nii see on. Saksa ekspressionistlikud klassikafilmid „Dr Caligari kabinet” (1920) ja „Nosferatu – õuduste sümfoonia” (1922) valmisid üheksa aastakümmet tagasi. Õudusfilm kui žanr on edukalt arenenud tänase päevani ning fännide puuduse üle pole olnud kunagi  põhjust kurta. Loomulikult leidub rohkesti neidki, kes fantaasia- ja hirmufilme pigem väldivad. Mitte ükski teine filmižanr ei manipuleeri nii põhjalikult vaataja(te) psüühika ja alateadvusega. Ehk teisisõnu: ei ole suuremat võitlust, kui võitlus iseenesega, oma saatanliku mina ja sellest tulenevate hirmudega. Selle protsessi mõistmiseks on kirjutatud arvukalt teaduslikke uurimusi.

HÕFFist on lühikese ajaga kujunenud rahvusvahelises  mõõtmes küll väike, kuid omanäoline ja tunnustatud filmifestival, mida kiidetakse tänu unikaalsele atmosfäärile ning tugevale programmile. HÕFFi rahvusvahelist mainet kinnitab festivali jätkuv valimine rahvusvaheliste ning maailmaesilinastuste toimumispaigaks. Teatavasti pole festivaliprogrammi koostamise põhimõtteks demonstreerida Hollywoodi peavoolu õudus- ja fantaasiafilme, vaid keskenduda sõltumatule ja art house’i  horrorile, mis Eesti filmi- ega videolevisse suure tõenäosusega kunagi ei jõua. Haapsalu kevadise nädalalõpu päevad ja ööd on taas täidetud filmidega kinokunsti varjupoolelt. Erinevalt mullusest üritusest, mida majanduslikust surutisest tingitud võimaluste nappus pisut varjutas, on seekordne HÕFF märksa esinduslikum.

Ka rahvusvahelisi filmikülalisi saabub sel aastal festivalile rohkem kui varem. Nagu varasematel kordadel, pakutakse  vaatamiseks viimaste aastate parimaid õõvaja fantaasiafilme, unustatud klassikat, trash-, friigi- ja ekstreemfilme. Mängufilmid juhatavad sisse humoorikad lühifilmid Belgiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Ungarist, Kanadast ja Norrast. Kodumaist toodangut esindavad Robi Uppini 23. aprillil linastuv müsteerium „Rändaja” (peaosades Carita Vaikjärv ja Lauri Nebel) ja Tanel Ranna kaasaegse vampiiri lugu „Transfusioon”. 

Festivalile saabuva vene eksperimentaalkineasti Andrei Iskanovi (s 1976 Habarovskis) usutavasti tuntuimaks tööks on algselt 249minutine dokumentaalne õudusdraama „Noa filosoofia” (2008), lugu jaapanlaste 731. eriüksuse metsikustest ja sadistlikest katsetest vene ja hiina sõjavangidega. Vastakaid arvamusi tekitanud õõvastava videofilmi on rahastanud ameeriklased ja kesksetes rollides esinevad jaapanlastest amatöörnäitlejad. HÕFFil  „Noa filosoofiat” ei näidata, küll aga toob Iskanov külakostiks oma debüütmängufilmi „Naelad” (2003, lugu Siberis tegutseva Vene eriteenistuse palgamõrvari hullumisest), lühidoki surmast „Pilk põrgusse” ja mulluse õudusfilmi „Turist” (Haapsalus saab teoks teose tunduvalt lühemaks kohendatud versiooni maailma esilinastus). HÕFFi külalisteks on prantsuse õudusfilmi uue laine esindaja David Morlet (kunstnikunimega Morley) ja iirlane Stephen Manuel.  Morley sai fännide seas tuntuks 14minutise vampiirilooga „Hammustus” (2007), pärast seda linastub tema palju kiidetud zombi-film „Mutandid”.

Haapsalus saab maailma eel-esilinastuse Manueli klaustrofoobiline õuduspõnevik „Rauduksed”. Kohale tuleb ka filmi sakslasest peaosatäitja Axel Wedekind. Tänavuseks maiuspalaks kujuneb tõenäoliselt norralase Severin Eskelandi tõsielusündmustel põhinev debüütlavastus „Ümbersõit”,  kus sügavas metsalaanes toimub nii mõndagi kohutavat. (Meenutuseks: mulluses programmis olnud Patrick Syverseni „Inimjaht” kujutas 1974. aasta suvel Norra metsa eksinud nelja linnanoore meeleheitlikku olelusvõitlust situatsioonis, kus iga puu taga peidab ennast mõni koletis, metsatroll või keegi/miski muu.) Vaatajaid leiab kindlasti ka Mike Davise psühhedeelne „ulmekomöödia” „Seksigalaktika” (silmarõõmu pakub rinnakas soomlannast  pornostaar Johanna Jussinniemi ehk Puma Swede), Tom Sixi perversne fantaasia „Inimsajajalgne” ja HÕFFi lõpufilmiks planeeritud Indoneesia-Singapuri meelelahutuslik uusversioon itaallase Lamberto Bava 1980. aasta kultusõudukast „Macabre”.

Ilmselt kõige kainestavamalt mõjub Srđan Spasojevići ultravägivaldne šokker „Serbia film”, mis valmis juba mullu, ent mida on seni vähesed näinud. „Sotsrealistliku” kõmufilmi  autorid on nähtavasti üritanud justkui kõverpeeglis kujutada praegust Serbia ühiskonda, mille valitsus ja poliitika on otsustanud sõna otseses mõttes põhja viia. Antisangariks on aastaid tagasi teenitud vanaduspuhkusele saadetud endine pornostaar, kellele tehakse ahvatlev pakkumine, „millest pole võimalik keelduda”. Ontlikku perekonnaelu elav mees meelitatakse avantüüri, mida ei söanda nõrganärvilistele vaatamiseks soovitada.  Tahes-tahtmata assotsieerub „Serbia film” Alejandro Amenábari kõmulise debüütmängufilmiga „Lõputöö” („Tesis”, 1996), kus oli vaatluse all meediavägivald. „Lõputööd” saatnud elevus tundub nüüd, tagantjärele, kaunis kummastav. On ju maailmas juba aastakümneid tehtud raha nn snuff-filmidega, kus demonstreeritav vägivald on ülimalt realistlik ja veri voolab nagu päris. Videovägivallast sõltuvusse sattumist on hoopis mõtestatumalt  analüüsitud näiteks David Cronenbergi kultusfilmis „Videodroom”.

Tähistamaks vääriliselt festivali 5. sünnipäeva paneb HÕFF lisaks programmile sel kevadel suurel määral rõhku eriüritustele Haapsalu linnaruumis. Peamised on neist festivali avamine prantsuse uue laine horrori lipulaeva, musta komöödia sugemetega õuduspõneviku „Hord” linastusega Haapsalu lossihoovis ning saja zombie’ paraad, mis vallutab  Haapsalu peatänava. Festivali südame, tänavu täieliku noorenduskuuri läbinud Haapsalu kultuurikeskuse ees avatakse aga HÕFFi sõidupark, kus rula, BM Xi ja linnarattaga saab festivaliteemaliste takistuste abil oma kontide tugevust ning sõiduoskusi proovida. Kultuurikeskuses võivad kultuurilembesed aga vaadata Sergei Kirstu kollaažfotodevalikut. Ning loomulikult ei puudu sünnipäevafestivali programmist legendaarsed  HÕFFi klubiööd Ehte kohvikus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming