Eesti filmi andmebaas vajab 16 miljonit krooni

Reet Sokmann, Hagi Šein

Hea tahte projekt „Eesti film 100” sai alguse 2. juunil 2005. aastal Tallinnas, kui sellele kirjutasid alla (pildil vasakult) Ivi Tomingas, Raul Altmäe, Siim Sukles, Ilmar Raag, Jaan Ruus ning kaamera serva taha jäänud Margit Vremmert ja Martin Aadamsoo. Eesti rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas rühm „Eesti film 100”. Varsti ligi sada aastat ajalugu ja kultuuri talletanud filmipärandi ja eesti filmiloomingu kohta puudub seni ülevaatlik  infokandja. Lisaks vaieldamatule kultuuriväärtusele peaks selline teatmeteos pakkuma huvi ajaloolastele, filmiuurijatele, filmiüliõpilastele ja filmihuvilistele. Mida aeg edasi, seda keerulisem oleks taastada Eesti filmilugu. 

Nii otsustaski töögrupp algatada Eesti rahvusfilmograafia koostamise, eesmärgiks on koondada ühte teosesse olulisem informatsioon kõigi Eestis 1912. aastast saadik tehtud filmide kohta. 2007. aasta hilissügisel moodustati selleks MTÜ Eesti Filmi  Andmebaas, mida hakkasid juhtima stuudio F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna ülikooli meediaprofessor Hagi Šein peatoimetajana.

Ettevalmistustöö käigus esialgne idee laienes. Otsustati, et trükise asemel on otstarbekam luua elektrooniline andmebaas, millel võiks olla atraktiivne ja interaktiivne avalikkusele kättesaadav veebiväljund ja mille andmestikku võiks edaspidi kasutada mitmel otstarbel. Andmebaasi põhjal võiks koostada mitmesuguseid publikatsioone: valikfilmograafiaid, filmileksikone, bibliograafiaid, personaaliaid, antoloogiaid, teaduslikke, õppe- ja laiatarbeväljaandeid nii elektroonilistel (veeb, CD, DVD) kui paberkandjatel.

Filmide kirjeldamiseks on erialaselt välja töötatud mitmeid häid süsteeme ja märksõnastikke, millest Eestis eeskuju võtta. Iga filmi digiandmestik peaks olema võimalikult täielik ning sisaldama andmeid filmi sisu, žanri, autorite, osatäitjate, võttegrupi, tootjate, tehniliste parameetrite, võttekohtade, autoriõiguste ja levitajate kohta; samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, võimalusel digiteeritud filmikaadreid, filmide stsenaariume, promoklippe, treilereid ja muud huvitavat. Filmide sisu kodeerimine peaks andma võimaluse teha andmebaasis päringut isikute, kohtade, objektide, aja või sündmuste järgi. Peamine on, et andmebaas oleks ühtne, usaldusväärne ja tagaks veebis ligipääsu kõigile huvilistele.

Praegu analüüsime MTÜs olemasolevat filmiinformatsiooni ja kaardistame allikad. Analüüs peaks andma ettekujutuse, mida andmekogumitest on võimalik kasutada, kui lünklik on praegune filmiinformatsioon, mida tuleb kontrollida ja täiendada. Filmiandmestiku kogumise põhimõtteid on mitmeid. On perioode, kus informatsiooni süstemaatiliselt ei kogutud ning see puudub osaliselt või täielikult. Täpsustame juriidilisi ja autoriõigusega seotud küsimusi, IT-lahendusi. Selgumas on tööde maht ja maksumus (orienteeruvalt 16 miljonit krooni) ja võimalik finantseerimise skeem. 

Eesti filmi täieliku andmekogu loomine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. See eeldab ennekõike võtmeorganisatsioonide, s.o Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälingu motivatsiooni ja koostöövalmidust. Ent samuti on vaja ühtset positiivset suhtumist ja toetust kõigilt seotud osalistelt, kelleks on kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, kultuurkapital, Balti filmi- ja meediakool, samuti kinoliit, Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Filmitootjate Liit, Eesti Filmajakirjanike Ühing, rahvusraamatukogu, AS Tallinnfilm, filmistuudiod, fondid, „Eesti film 100„. 

Andmebaas peaks valmima aastatel 2009–2017 ning sisaldama andmeid rohkem kui 10 000 Eestis tehtud filmi kohta. Esimene osa ja veebiväljund võiksid valmida eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012. aastal. 

Projekti algatusperioodi finantseerivad kultuuriministeerium, EFS ja kultuurkapital. Edasise tööprojekti kavand saab valmis mai lõpuks või juuni alguseks. Eesti filmi (edaspidi ka telesaadete) professionaalse ja avalikkusele suunatud andmebaasi saab luua ühiste jõupingutustega. Kohtumised asjaosalistega on näidanud, et selle töö ettevõtmist ja tulemit peetakse vajalikuks. Loodav andmekogu asendaks praeguse hajutatud ja mittetäieliku filmiandmestiku rahvusvaheliste standarditega kooskõlas, avalikkusele huvitava ja kasuliku atraktiivse infokeskkonnaga, mis täidab nii professionaalse, haridusliku, kultuurilise kui ka meelelahutusliku eesmärgi. 2012. aastaks esimese muljetavaldava tulemuse saavutamine on võimalik, kui raha leitakse juba 2009. aasta eelarvest.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming