Audiovisuaalse kunsti sihtkapital : Otsuste tegemine on kompromisside kunst

Ülo Pikkov, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esimees

2009. aasta lõpus kogunes uus Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali koosseis, kes asus ametisse kaheks järgmiseks aastaks. Järjepidevuse ja organisatsiooni „mälu” huvides jäi seekord eelmisest koosseisust edasi kaks liiget:  Anneli Ahven ja allakirjutanu. Uute liikmetena valiti ametisse Mait Mäekivi (aseesimees), Marje Jurtšenko, Meelis Muhu, Peep Puks ja Maria Ulfsak-Šeripova. Erinevalt eelmisest sihtkapitali koosseisust, mis astus ametisse ajal, mil meie majandus töötas täistuuridel ning kulka teenis prisket maksutulu, peab uus koosseis tööd alustama majanduse mõõnaperioodil, kui kulka sissetulekud on märkimisväärselt  vähenenud.

Mida see tähendab? Esiteks on projektide toetamiseks vähem raha, teiseks on raha vähenemine audiovisuaalvaldkonnas ja kultuurisektoris tervikuna toonud kulkast taotlejate hulka firmasid ja eraisikud, kes varem said oma tegevust finantseerida teistest allikatest. Kasvanud on taotluste hulk. Näen probleemi selles, et aastate jooksul on sõlmitud mitmeid raamlepinguid  ja võetud kohustusi organisatsioonide ees, mida tuleks iseenesest täielikult finantseerida riigi eelarvest, kuid kahjuks pole seda riigieelarve piiratuse ja väljakujunenud traditsioonide tõttu tehtud ning nad ei suuda ilma kulka toetuseta oma funktsioone täita. Kindlasti jätkame ka nende toetamist võimaluste piires, kuid fakt on see, et nii mitmedki filmid jäävad tegemata „tänu” filmiürituste,  -asutuste ning erialaorganisatsioonide toetuste osale.

Raskel ajal on eelkõige tähtis tagada filmitootmise järjepidevus! Raske saab olema leida tasakaalu, kuid kulka otsuste tegemine ongi kompromisside kunst. Üldjoontes jätkab AV sihtkapitali uus koosseis seniste koosseisude välja kujundatud poliitikat ja töökorraldust. Võlglaste (reeglina siis aruandevõlglaste) uusi taotlusi ei arutata, hilinenud taotlused jäävad läbi vaatamata ja lähevad taotleja soovi korral järgmisesse taotlusvooru. Samuti soovib AV sihtkapital jätkata eelmise sihtkapitali koosseisu algatatud filmiraamatu stipendiumiga. Filmiraamatu stipendium antakse välja kord aastas ühele algupärasele eestikeelsele filmiraamatule ja ühele tõlkeraamatule. Stipendiumi loomise ajendiks sai põud  eestikeelses erialakirjanduses; meil on küll oma filmikool, kuid on tõsine puudus eestikeelsetest filmiraamatutest.

Rahvuslikule filmikunstile on hädavajalik omakeelne erialakirjandus koos teooriate ja vastava terminoloogiaga. Esialgu otsustas vastselt kogunenud sihtkapital kehtestatud piirmäärasid mitte muuta, kuid vähenenud eelarve tingimustes on projektide toetamine  piirmäära maksimumi ulatuses pigem ebatõenäoline. Toetuse vähendamine ei ole hinnang projekti sisule, vaid tegutsemine oma võimaluste piires. Õige ja õiglase otsuse langetamine on pigem filosoofiline probleem kui audiovisuaalvaldkonna rahastamise praktika. AV sihtkapitali uude koosseisu kuuluvad audiovisuaalvaldkonna esindajad tunnevad hästi oma eriala ning otsuste  tegemisel lähtub koosseis projektist ja kapitali rahalistest võimalustest.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming