Amenábariga antiikses Aleksandrias

Aare Ermel

Mängufilm „Agoraa” („Ágora”, Hispaania 2009, 121 minutit), režissöör Alejandro Amenábar, stsenaristid Alejandro Amenábar ja Mateo Gil, operaator Xavi Giménez, helilooja  Dario Marianelli, kunstnik Guy Hendrix Dyas. Osades Rachel Weisz, Max Minghella, Oscar Isaac, Ashraf Barhom, Rupert Evans, Michel Lonsdale, Homayoun Ershadi, Sammy Samir. Levitab Focus Features / 20th Century Fox Home Entertainment. Mulluse Cannes’i filmifestivali konkursivälises programmis esilinastus Alejandro Amenábari  ajaloodraama „Agoraa”. Hispaanias nägid kinohuvilised ekraanilugu esmakordselt oktoobris. Film kandideeris 13 Goyale (sealsele Oscarile) ja võitis neist seitse. Saamata jäid auhinnad näiteks parima filmi, parima režii, parima naisnäitleja ja parima montaaži kategoorias. „Agoraa” on Amenábari teine inglisekeelne lavastus (pärast õuduspõnevikku „Teised”) ja seni vaieldamatult tema kõige  ambitsioonikam projekt. Kaasstsenaristiks oli Mateo Gil, kellega koos ta mõnda aega Madridi ülikoolis režiid tudeeris. Tegevuspaigaks valiti iidne Egiptuse linn Aleksandria ning tegevusajaks 391. aasta.

Teatavasti oli antiikmaailma suurim raamatukogu III sajandi alguses eKr asutatud Aleksandria raamatukogu umbes 700 000, peamiselt kreeka kirjandust sisaldava papüürusrulliga. Peategelaseks on Aleksandria muuseumi  viimase juhataja Theoni tütar Hypatia (Rachel Weisz), Ateena koolkonda kuulunud silmapaistev (ateistlik) naismatemaatik, -filosoof ja -astronoom, kes märtsis 415 valesüüdistuse alusel tapeti. Hypatia ise oli pagan, ometi on mitmed kristlikud autorid teda hiljem võrdlemisi kõrgelt hinnanud. Intelligentse naise nõuannete ja soovitustega olevat arvestanud mitmed toonased valitsejad. Hypatia paljude õpilaste seas oli oma aja mõjukaid isikuid,  sealhulgas Aleksandria linna prefekt Orestes (Oscar Isaac). Just Orestese ja kohaliku usujuhi patriarh Kyrillose (Sammy Samir) erimeelsused olid kristlaste kogukonna rahutuste peapõhjuseks. Ajapikku suure võimu saavutanud kirikupea nõudmisel keelati usuleige inimesena tuntud Hypatial oma teadmiste jagamine ja igasugune teadustöö. Kuna sugugi mitte rumal naine ei suutnud sellega leppida ja keeldus tunnistamast kristluse ainuõigsust,  kuulutati ta paariaks ning ta suri märtrina.

Filmi meespeategelaseks on Hypatia endine ori, oma perenaist salamisi armastanud Davus (Max Minghella), kellest sai olude sunnil kristlane. Üksnes tänu Davusele lahkus Hypatia elust nii humaanselt, kui see tollases vennatapusõjas oli vähegi võimalik. Filmis esineb ebatäpsusi ja faktivigu. Niivõrd kalli filmiprojekti puhul (eelarve oli ligi 50 miljonit eurot) jäeti eeltöö millegipärast  tegemata. Autorite ettekujutus Hypatiast ei tugine mitte faktidele, vaid pigem legendidele, kirjandusele ja folkloorile, mida kõik põlvkonnad on vastavalt vajadusele korduvalt ümber kujundanud. Usutavasti oli kohe plaanis tuua ekraanile järjekordne hollywoodlik pseudoajalooline vaatemäng. Hypatiast põhjaliku monograafia „Aleksandria Hypatia” kirjutanud Maria Dzielska hinnangul on filmis kirjeldatu täielik fiktsioon, õiged on üksnes  kesksemad isikunimed. Aleksandria raamatukogu põlemine ei saanud kuidagi aset leida 391. aastal. Tollal rüüstatud Serapeionis (tempel jumal Serapisele) ei hoitud mingit kirjavara. Papüürusrullid hävisid väidetavasti tunduvalt varem, umbes 270. aastal eKr ning 48. aastal eKr ehk Julius Caesari Egiptuse-retke ajal. Teiseks, Rooma leegionärid kandsid filmis kujutatud rõivastust keiser Augustuse päevil ehk neli  sajandit varem.

Mis puudutab aga Hypatiat ennast, siis tema oli surres umbes 65aastane, mitte 39aastane kaunitar nagu näitleja Rachel Weiszi järgi võiks arvata. 1972. aastal Tšiilis sündinud Alejandro Amenábar kuulub koos temast pisut vanemate mehhiklaste Alejandro González Iñárritu, Robert Rodrigueze, Alfonso Cuaróni ja Guillermo del Toroga rahvusvahelisel areenil Ladina-A meerika edukate režissööride  nooremasse põlvkonda. Tema varasemad täispikad filmilavastused on süngevõitu müsteerium „Lõputöö” („Tesis”, 1996; 7 Goyat), psühholoogiline põnevik „Ava oma silmad” (1997; 10 Goya kandidaat) ja vanamoodne õuduspõnevik Nicole Kidmaniga peaosas „Teised” (2001; kandideeris 15 Goyale ja võitis neist 8). Seni menukaim on olnud draama „Meri sinu sees” (2004), mis jutustab 28 aastat halvatuna lamanud mehe võitlusest oma  õiguse eest surra. Delikaatsel teemal tehtud elujaatav linateos võitis 14 Goyat, kaks Euroopa filmiauhinda, parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse ja Oscari, Veneetsia filmifestivali Hõbelõvi ning veel rida auhindu. Veebruaris 2004 Hispaania homode ajakirjas Shangay Express ilmunud intervjuus astus Amenábar „kapist välja”.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht