Hõimunädala filmiprogrammis on mari „Dekameron”

Jaak Lõhmus

Hõimunädala põhisündmused algavad 14. oktoobril,  filmiprogrammi näidatakse Tallinna Kinomajas, BFMi kinos SuperNova ning kinos Artis aga kolme nädala kestel. Tartus demonstreerib hõimunädala filme Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja. Pühapäeval, 27. oktoobril pühendab hõimuteemalistele filmidele Teemaõhtu ETV 2.
Kinomajas oli esimene filmiõhtu juba 8. oktoobril: linastus Valentin Kuigi 1995. aastal vändatud dokumentaalfilm „Lend” (1995). Nii seda kui ka oma varasemaid handiteemalisi filme kommenteeris autor. Sama seansi teises filmis, Liivo Niglase „Juri Vella maailmas” (2003) on portreteeritud hiljuti manalateele läinud neenetsi põdrakasvatajat, poeeti ja poliitikut (1948–2013).
Eeloleval teisipäeval, 15. oktoobril näidatakse Kinomajas kolme dokumentaalfilmi liivlastest: 1940. aastal valminud Vladimir Parveli „Liivi rannikult”, Endel Nõmbergi 1966. aastal vändatud „Liivi rannal” ning Lennart Mere alustatud ja Enn Säde lõpetatud „Liivlaste lugusid” (1991). Viimasest näeb äsja  restaureeritud digikoopiat. Filme kommenteerib Enn Säde.
22. oktoobri hõimufilmiõhtu Kinomajas kannab nime „Sugri-mugri kulti-multi”. Näidatakse eesti animafilme, mis on inspireeritud eestlaste või meie kaugemate sugulaste rahvatraditsioonist. Linastuvad Kalju Kivi „Tähe mõrsja” (1984) ja „Miks puud ei kõnele” (1988), Riho Undi ja Hardi Volmeri „Nõiutud saar” (1985), Hardi Volmeri „Tööd ja tegemised” (1988), Mikk Ranna ja Priit Tenderi „Vares ja hiired” (1998) ning Priit Tenderi „Ussinuumaja” (2012).
15. X linastub Artise väikeses saalis norra dokumentalisti Ellen-Astri Lundby „Minu ema saladus”, kus autor mõnusa huumoriga analüüsib olukorda, kus ta ühtäkki saab teada, et tema ema on terve elu perekonna eest varjanud oma saami päritolu.
16. X on Artise suurel ekraanil saami filmilooja Nils Gaupi põnev mängufilm „Kautokeino mäss” (2008), mis olnud hõimupäevade filmikavas ka varem. Film käsitleb saami kogukonna 1852. aasta ülestõusu. Need ajas juba kauged sündmused on saamidele nii palju valu tekitanud, et nendest pole tänini palju kõneldud. Samuti on maha vaikitud konflikti põhjused: kiriku, Norra seaduste ja saami traditsioonilise eluviisi kokkusobimatus. Film sündiski selleks, et nendest asjadest lõpuks avalikult rääkida. Režissöör Nils Gaupil on ülestõusuga ka isiklik seos, sest üks surmatud mässulistest oli ta vaarvaarvanaema.
16. X õhtul linastub BFMi kinos SuperNova vene režissööri Aleksei Fedortšenko uus marikeelne mängufilm „Niidumari taevalikud naised”. Seansil viibib filmi stsenarist Deniss Ossokin. „Niidumari taevalikud naised”, mida autorid on nimetanud mari „Dekameroniks”, on osalenud Rooma filmifestivali võistluskavas, Sotši filmifestivalil „Kinotaurus”, Wrocławi filmifestivalil ning Toronto filmifestivali programmis „VanGuard”. Fedortšenko on kahe varasema filmiga saanud väiksemaid auhindu Veneetsia filmifestivalilt. Viimati pälvis seal tunnustust tema film „Tsiitsitajad”, mis räägib väljasurnud soome-ugri rahvast merjalastest. „Tsiitsitajates” mängis naispeaosa eesti päritolu näitlejanna Julia Aug, kes lööb koos oma 17aastase tütre Polinaga kaasa ka „Niidumari taevalikes naistes”. Mõlemad nimetatud Fedortšenko filmid on pühendatud soome-ugri rahvaste kummalistele tavadele, neis on omajagu erootikat ja sidemeid teispoolsusega.
Deniss Ossokini stsenaariumi järgi vändatud film niidumari naistest koosneb 23 lühiloost, mis kõik keskenduvad o-tähega algavate nimedega tütarlaste tegemistele. Orapti, Odarnja, Ofrasi ja teised pole omavahel millegi muu poolest seotud, kui et nad on rahvuselt marid. Filmis näidatakse palju mari rahvatavasid ja uskumusi. Niidumaridest rääkivas filmis mängib ka tuntud mari näitleja Vassili Domratšejev. Domratšejevi sõnul õppisid ka vene näitlejad võtete käigus mari keelt. Osa linateosest on üles võetud Mari Eli vabariigis ja Sverdlovski oblasti mari külades. Sama filmi seanss Tartus on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas teisipäeval, 15. X, kohal on samuti filmi stsenarist Deniss Ossokin.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming