2005. aasta esimesed filmikuud

Jaak Lõhmus, EFS peaekspert

Esimene filmipoolaasta on tänavu olnud üpris energiline. Kinodesse läks kolm täispikka Eesti filmi, ühe uue filmi puhul käib viimase lihvi andmine enne septembrikuist esilinastust ja teine, veebruarikuus tootmisse läinud lugu, on lõpetamas montaa?i ning jõuab kinodesse oktoobris. Viis filmi ühe aastaga, see on 1990. aastate alguse kuldaja tase.

Vastsed filmid Eesti kinos ja välismaal

Kõik kinodesse jõudnud-jõudvad filmid on väga erinevad ja ka publik võtab neid eri moodi vastu. Vabariigi aastapäeva eel esimesena linale jõudnud lastefilm ?Röövlirahnu Martin? (lav René Vilbre) suutis aasta nelja esimese kuu kokkuvõttes ilusti võistelda välismaiste lastemenukitega ?Haikala lugu? ja ?Robotid?, jõudes kõigi filmide vaadatavuse edetabelis tähelepanuväärsele teisele kohale. Nüüdseks läheneb filmi vaatajate arv 30 000. Maikuu viimastel päevadel alustas ?Röövlirahnu Martin? ka reisimist rahvusvahelistel lastefilmide festivalidel. Esimene oli T?ehhis 45. Zlini festival, kus filmi vaatas üle tuhande lapse. Eestimaisel suvetuuril näitab ?Martinit? maarahvale Kinobuss.

Aprilli keskel linastunud ?Stiilipidu? (Peeter Urbla) on läinud oodatust mõnevõrra vaoshoitumalt, jõudes praegust tempot arvestades eeldatavasti ?Somnambuuli? vaatajatega sama numbrini: tollel pisut alla 11 000, sellel praegu 8000 ligi. ?Stiilipeo? väljatoomise kogemusest on õppida niipalju, et oma uute filmide leviplaane seades peaksime eeskujuks võtma põhjanaabrite kirjutamata kokkuleppe: uut filmi näidatakse pimedas kinosaalis rahvale üksnes lühikeste päevade aegu, ehk siis reeglina oktoobrist veebruarini. Muidu ei tule rahvas kinno. Teisisõnu, aprillis vastse linateose kinno andmine on riskantne ettevõtmine. Siiski, ?Stiilipeo? linastamine on planeeritud veel terveks suveks, juunikuus Sõpruses ja juulikuust alates Kosmoses. Film on valitud Montreali filmifestivali eeskavva.

Süsimusta huumorit armastavatele intellektuaalidele adresseeritud festivalifilm ?Frank & Wendy? (Priit Pärn ja co) sai kodumaal lõviosa oma (festivali)publikust kätte PÖFFi ajal. Kinos tiksus märtsi-aprilli seanssidega ülinapilt juurde (pisut üle 300 vaataja). See-eest on film valitud ?animatsiooni-Cannes?i? ehk Annecy animafestivali täispikkade filmide võistluskavva. Pühapäevaks on selge, mis tulemusega koju tullakse. Ja sel filmil on üsna mitu huvitavat reisi ees. Kodumaal läheb ta kindlasti kõige paremini DVDna.

Kevadel võtteid alustatud Peeter Simmi mängufilm ?Kõrini!? on jõudmas montaa?i lõppfaasi. Esimene 50:50 Eesti-Saksamaa koostööfilm tuleb kinno oktoobris. See on viies tänavu ekraanile jõudev kodumaine pikk film. Neljandaks platseerub Exitfilmi ja Õ-Fraktsiooni muistse vabadusvõitluse teemaline komöödia  ?Malev?, erandlik film nii idee, tegijate kui ka eelarve poolest. Septembris linale jõudev ?Malev? (Kaaren Kaer) maksab vaid kolmandiku võrra rohkem kui ETV sünnipäevaks tehtud videomängufilmid ?Kohtumine tundmatuga? ja ?August 1991?. Paistab, et küps on aeg keskmise eelarvega (ca 9 mln krooni) ja ?kõigi aegade kallimate? (?Nimed marmortahvlil?, ?Kõrini!? ? 18-19 mln krooni) filmide kõrval valmistada ka kodukandi minieelarvega (kuni 1,5 mln krooni) mängufilme. ETV-l on neid plaanis veelgi, 2006. aastast võiks selliste filmide teostamisel lüüa kaasa ka EFS ? ?Maleva? kogemus on tagataskus.

Eesti filmitegijate aktiviteet niihästi tähtsamatel filmiturgudel kui ka muu maailma festivalidel ja teistel filmikultuuriüritustel kaasalöömisel kasvab. Meie filmide 2004. aastal linastamine 43 riigi ekraanidel oli enneolematu saavutus. Tänavuse aasta tibusid on pisut vara lugeda, aga mõned ilusad hetked on kõrva taha panna: Mait Laasi animafilm ?GeneRatio? ?Berlinale? ?Foorumil? ja Riho Undi ?Kapsapea? Cannes?i ?Kriitikute nädalal? ning ?Frank&Wendy? Annecys, kui nimetada mõnesid.

Traditsiooniks on muutumas Eesti filmide linastumine Soome kinodes, soomlastega kaastoodetud ?Stiilipidu? on järgmine. Eelmisest Soomes jooksnud filmist ?Sigade revolutsioon? on valmimas prantsuskeelne dublaa?, nii et see peaks jõudma sügisel algaval hooajal prantsuskeelsete maade art house?idesse.

2006. aasta filmid

Uue lastemängufilmi ?Ruudi? (Katrin Laur) võtted algavad Saaremaal 11. juulil. Film jõuab kinno veebruaris 2006. Septembrikuus tuleb Eestisse rahvusvaheline filmiseltskond, väntama esimest Soome kung-fu-filmi. Eestikeelse tööpealkirjaga ?Armuvalus sõdalane? (?Jade Warrior?, Antti-Juhani Annila) on Soome-Hollandi-Eesti-Hiina koostööfilm (planeeritud Eesti osalus 10% eelarvest ehk 3,9 mln krooni), jätkub juba traditsiooniliseks kujunenud Eesti-Soome/Soome-Eesti koostöömudel), selle võtted toimuvad Soomes, Eestis ja Hiinas. Esimene Eesti (osalusega) kung-fu-film on nii Soome kui Eesti ekraanidele planeeritud oktoobriks 2006.

Hiljemalt septembris 2006 jõuab kinodesse täispikk joonisfilm ?Leiutajateküla Lotte? (Janno Põldma ja Heiki Ernits). Missugune on tuleva aasta neljas täispikk kinofilm, selgub lähikuudel. Kas tuleb ka viies ja millal see ekraanile jõuab, sõltub uue aasta eelarvest.

Tänavustest filmitoetustest

Tabeli kommentaariks. EFS on aasta esimese viie kuuga  eraldanud rohkem kui pool eelarves kavandatud toetusrahast. Toetusteks planeeritud 41,7 miljonist kroonist on lepingutega kaetud 25,1.

Täispikkade mängufilmi tootmistoetuste osas on eelarves planeeritud  15,5 miljonist kroonist eraldatud  kolmele filmile 11 150 100, ehk 72%. Täispikkade mängufilmide arendustoetustest on eraldatud 1,4 mln krooni, s.o 64% eelarves planeeritud 2, 2 miljonist, kuuele filmiprojektile. Sügisvoorus on veel võimalik eraldada kaks-kolm arendustoetust, see  peaks kindlustama küllalt hea valikuvõimaluse tootmisotsuste tegemiseks aastatel 2006-2007.

Lühimängufilmide tootmistoetusi on antud 0,95 miljonit krooni, mis moodustab planeeritud summast poole. Sügisvoorus jääb anda veel kaks-kolm toetust. ?Surnumatja? (Annaleena Pihel-Linna) ja ?Fluxus? (René Vilbre) on valmimas juunikuus, ?Vanameeste paradiisi? (Ove Musting) võtted on augustis.

Stsenaariumitoetuste real on otsused langetatud 100 000 krooni ulatuses, lepingud kolme toetuse saajaga sõlmitakse juunis.

Animafilmide raha jaguneb kolmeks. Kõigepealt, eriprojekt lastejoonisfilm ?Leiutajateküla Lotte? on saanud eelarves planeeritud 5,5 miljonist lõviosa (5 mln). Animafilmide arenduseks on antud kaks toetust: 73 612 Nukufilmi uuele plastiliinanimatsioonile ?Teatriporgand? (Pärtel Tall) ja A-Film Eesti lastefilmile ?Väike lühinägelik boamadu? (Aina Järvine ja Meelis Arulepp).

Tootmistoetust on saanud Eesti Joonisfilmi autorifilm ?Sõnum naabritele? (Priit Tender) ja Nukufilmi ?Pärlimees? (Rao Heidmets). Animafilmidele on maikuu lõpuks planeeritud eelarvest 6,1 miljonist kroonist eraldatud 1 655 112 krooni ehk  27%.

Dokumentaalfilmide osas sõlmiti aasta esimese kolme kuuga 31 toetuslepingut, kogusummas 3 957 500 (22 tootmistoetust, 7 arendustoetust), natuke üle poole planeeritust. Kevadises voorus eraldati 1 806 800 krooni (need ei kajastu tabelis, sest lepingud sõlmitakse juunis). Üldine valiku põhimõte dokuotsuste tegemisel on olnud lihtne: võimalikult laia spektriga teemad võimalikult erinevatelt autoritelt. Sügisvoorus otsustamiseks jääb tõsielufilmide real seega pisut üle 1,7 miljonit krooni ehk 23% eelarvest.

Muude sihttoetuse (nn varia) eelarvest 1,315 miljonit krooni on lepingutega (kokku 38) eraldatud 890 000 krooni (68%).

Toetustaotluste ja toetuslepingute vahekord 2005. aastal on  laias laastus olnud 1:2, mis osutab pigem rahulikule kui pingelisele konkurentsile filmitoetuste hagemisel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming