Vilde-aegsed naised

Livia Viitol

Eduard Vilde seisukohad on kantud demokraatliku ühiskonna meeste ja naiste võrdsusprintsiibist. Kui kõnelda Vilde ajast, kerkib kohe küsimus: mis aeg see oli? Kas pidada XIX sajandi lõppu, XX sajandi algust pelgalt tehnika arengu, sotsiaalsuse kasvu ja inimteadvuse avardumine ajaks? Või kuulub selle juurde veel midagi, millest tänapäeval kõneldakse kui sugupoolte-vahelise võrdsuse nõudest?

Suurte muutuste ajastud toovad endaga alati kaasa ootamatusi: ootuste ja ootamatuste ajastu kiire tööstuslik-tehniline areng tõi 1900ndate künnisel kaasa vaieldamatu maailmapildimuutuse ka naisküsimuses. Sajandivahetusel levima hakanud sotsialismi-ideed tähendasid naistele aktiivset osalemist poliitikas, aga ka võimalust pääseda välja kitsastest tegevuspiiridest, mida seni ainuvõimalikuks peeti. Oma elu üle vabalt otsustav naine oli sajand tagasi harv nähe.

Küllap just sellepärast on ka Eduard Vilde ?Mäeküla piimamehe? Mari tänini eesti kirjanduse mõistatuslikumaid naisi.

Missugused siis ikkagi olid Vilde ajastu naised ja kes nad olid? Tüpaa?i rikkalikkusest saab aimu Vilde teoseid lugedes. Tema palett on ka naiste osas ülirikkalik, alates Juliette Marchand?ist ja lõpetades ?Casanova jätab jumalaga? tegelaskonnaga.

XIX sajandi lõpu, XX sajandi  alguse kunsti- ja kultuurinaiste kohta on infot teatmeteostes, neid õpetatakse ka koolis: Miina Härma, Hella Wuolijoki, Anna Haava, Aino Tamm, ka Elise Aun on nimed, mida üldiselt teatakse. Ent kui palju teatakse eesti naiste ja laste karskusliikumise rajajat Helmi Põldu, sotsdemokraati Alma Ostra-Oinast, ajakirjanikke Marje Reisikut, Helmi Jansenit, Marie Reimanni, poliitikuid Johanna Sild-Rebast ja Minni Kurs-Oleskit? Või kunstimetseeni Glafiira Lavretsovat Narvast? Ometi olid nemadki oma aja väljapaistvamad tegelased, tehes ilma sotsiaalsfääris, poliitikas, ajakirjanduses, pedagoogikas ja kaunite kunstide maailmas. Neid pandi tähele, neid loeti ning kuulati. Entsüklopeediatest me nende nime enamal juhul aga  ei leia. Vaevalt seetõttu, et nimetatud naiste saavutused olid olulisel määral väiksemad paljude samal alal tegutsenud meeste omadest.

 

Vilde ja kultuuri- ja poliitikanaised?

 

1880ndate lõpus ja 90ndate alguses tõstis ta oma artiklites-retsensioonides esile parnassile ilmunud kirjanaisi Anna Haavat ja Elise Auna. Teatriarvustustes kõneles ta vaimustusega andekatest näitlejataridest Anna Alt-Jakobsonist ja Anna Tedderist. Võimalik, et oma osa oli selles esiletõstmises lisaks hea kriitiku kõikenägevale pilgule ka Vilde lapsepõlve kuulunud emantsipeerunud naistel, alates emast ja selle õdedest, Vilde eakaaslastest täditütardest Julie ja Pauliine Bornhöhest, kellest üks tegutses edukalt eesti esimestes näiteseltsides, lahutades ka oma abielu õiguse nimel olla näitleja,  teine aga ilmutas varakult kirjanduslikke huvisid ja luuletas.

Uue sajandi algul esile kerkinud naiste põlvkond jahmatas üldsust oma vabadusenõuetega veel enne, kui 1905. aasta kätte jõudis. ?Pruunseelikute? esilekerkimine tähendas toonases Tartus palju enamat kui ?torm veeklaasis?. Tasub meenutada sedagi, et Vilde 1908. aastal ilmunud ?Naisõiguslased? on sündinud ei millegi muu kui tõsielu põhjal.

Vilde ajastu naisi iseloomustab ennekõike sisse/läbimurre meestekesksesse ühiskonda. Mis samas ei välista küsimast: kumba olid toonased naised rohkem, kas võitlejad-maailmamuutjad või meeste varjust välja ihkavad romantikud?

Eneseteadlike naiste kilda võib arvata ka kirjaniku mõlemad abikaasad: rajas ju Antonie Wilde Narvas töötamise ajal linna tütarlaste käsitöökooli ja võttis omale kasvandikuks imikueas tüdrukukese vanemateta jäänud töölisperekonnast, elatades end oma kätetööst. Linda Vilde oli Eesti esimesi naisajakirjanikke ja sotsdemokraate. Koos Vildega tegi ta läbi 11 aastat pagulust, töötas aasta Ameerikas väliseestlaste ajalehe Uus Ilm toimetajana, jätkates kogu paguluseaja võimaluste piirides tõlketegevust ja enesetäiendamist.

Vilde ja Linda suhet peegeldavad kõige paremini Vilde kirjad. Need kõnelevad suhtumisest, mille kohta võib öelda ?võrdne võrdsesse?. Vilde aktsepteeris oma abikaasa arvamusi nii töö kui ka kaasinimeste suhtes. Sotsdemokraatia huvi haaras tollal paljusid naisi. Kuidas nende seast aga ära tunda ?õigeid?, jäi  kõigest hoolimata küsimuseks ka Vildele. 1904. aasta lõpus kirjutab ta Lindale: ?Veidi huvitust pakkus pidul Peetrile (Speegile ? L. V.) ja minule ühe meie-sihilise neiu leidmine. See on keegi prl. Kurs, kes hiljuti Inglismaalt Tartusse tagasi on jõudnud. Ta õppinud Inglismaal (Londonis ja Manchesteris) töörahva sotsialseid ja politikalisi olusid tundma, viibinud seepeale ka 1 ½ kuud Parisis ning tahab nüid Tartus või Tallinnas seltside tegelaseks astuda. Teie naisterahva-seltsi on teda juba kutsutud. Seal lubas ta teatavate elementide vastu kohe radikalselt oppositsioni astuda, nii et Sina, kui ta sõna peab ja vaimliselt vähegi ärgas on, head tuge leiad. Speek ja mina hoiame oma otsuse tema kohta veel tagasi; Sõrmus aga, kes teda varemalt veidi tundnud, avaldas ettevaatlikult arvamist, et neiu Kurs oma radikalismusega vahest koketteerib, vähemalt osalt. Saame näha. Sina saad vististi kõige pealt tõe jälgedele, kui teda naiste seltsi koosolekutel kuuled ja näed.?

Paarkümmend aastat hiljem võib tõdeda, et sajandialguse naiste emantsipatsioon vaid tugevnes. Just demokraatliku ühiskonna meeste ja naiste võrdsusprintsiibist on kantud ka Vilde 1920ndate lõpus tööpuuduse ajal välja öeldud seisukoht. See on pärit hoopis ühest teisest kirjast, kuid siit kõlab vastu kirjaniku õiglane poolehoid naiste kättevõidetud iseseisvusele: ?Abikaasade vallandamise suhtes, kes mõlemad riigi- või kogukonnateenistuses seisavad /—/ pole jälgegi ?onupojapoliitikast?, vaid on tegemist hädaseisukorraseadusega, mis karjuva ülekohtu kõrvaldab, sellega, et ta neile naistele, kes täiesti leivata on ? leskedele ja vallalistele neidudele ? annab võimaluse kohta leida. Kuidas saab õigeks pidada, et mõlemad abikaasad teenida võivad, kui tuhanded vallalised kohata! Neil ilma kohata inimestel on samuti omaksed, keda nad toetama peavad, kuid ei saa.?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming