Venemaa soomeugrilaste nullindad

Jaak Prozes

Punase traagelniidina on nullindaid läbinud mari teema. Meenutagem. 2000. aastal astus Mari Vabariigi presidendi ametisse Leonid Markelov, kes vilistas maride rahvusliku väärikuse peale. Esimese asjana muutis ta 2001. aastal mari keele õppimise koolis vabatahtlikuks, kuna maride rahvuslik opositsioon ei taltunud, siis lõhestas valitsusele sõnakuulmatud rahvuslikud organisatsioonid, asutades alternatiivsed valitsusmeelsed mari rahvuslikud  organisatsioonid. Samuti reorganiseeris ta ühe mari opositsiooni pesadest – Mari Rahvusteatri – nii, et maride liidrid lasti kohalt lahti. Samal 2002 aastal tähistati maride vabatahtlikku ühinemist Venemaaga – marid pidasid seda oma vabaduse eest võidelnud esivanemate mõnitamiseks. Selle sündmuse ajel toimus Venemaa soome-ugrilaste suurim protestimiiting, kuhu marisid kogunes umbes 500. 2004. aastal valiti vastupidiselt valitsusringkonna soovidele  Maride Rahvusnõukogu esimeheks Vladimir Kozlov, kes osutus aga tülikaks tegelaseks. Lisaks sellele, et ta sekkus aktiivselt poliitilisse tegevusse, esines ta julge võime kritiseeriva kõnega soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil Tallinnas. Selline käitumine ei jää karistuseta: 2005. aasta jaanuarihommikul pekstakse ta teel tööle jõhkralt läbi, peale tema pekstakse läbi või satuvad teistesse ebameeldivustesse mitmed rahvusliidrile lähedased inimesed. Neli kuud hiljem, 2005. aasta mais, võttis Euroopa Parlament vastu maride rahvuslikult halba olukorda tauniva resolutsiooni. Eestlased, soomlased ja ungarlased algatasid maride toetuseks allkirjade kogumise kampaania, mille tulemusel kogunes kiiresti üle maailma rohkem kui 11 000 allkirja.

Veel aastatuhande alguses oli Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu võimukoridorides Venemaa soome-ugri rahvastest raske rääkida,  sest neist polnud keegi midagi kuulnud. Teati, et Venemaal elavad venelaste kõrval juudid, tšetšeenid – mõni oli kuulnud ka tatarlastest, kuid näiteks maridest või mordvalastest ei teadnud keegi midagi. Mari küsimuse tõstatumine rahvusvahelisel tasemel põhjustas aga 2005. aastal 44-liikmelise soome-ugri toetusrühma moodustamise Euroopa Parlamendis ja informatsioon Venemaa soome-ugri rahvaste olemasolu, raske ja õigusetu olukorra kohta  hakkas levima. Soome-ugri teema esilekerkimine Brüsselis ja Strasbourg’is ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt 2006. aasta novembris vastu võetud Katrin Saksa raport soome-ugri rahvaste olukorrast sai otsustavaks tõukeks, et Moskvas hakati soome-ugri küsimusega tõsiselt tegelema. 2006.-2007. aastal asutati Sõktõvkaris Vene Föderatsiooni SoomeUgri Kultuurikeskus ja 2007. aastal Saranskis  Volga-äärne Soome-Ugri Rahvaste Kultuurikeskus. Saranskis korraldati 2007. aastal I rahvusvaheline soome-ugri kultuuride festival „Tere tulemast, soomeugrilased!” („Šumbrat, FinnoUgria”).

Esimest korda võttis soome-ugri rahvaste üritusest osa Venemaa president. 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste V maailmakongressist võtsid osa Eesti, Soome, Ungari ja Venemaa president. Soomeugri teemat puudutatakse ka edaspidi mitmel  Soome ja Venemaa presidendi kohtumisel. Muidugi ei maksa arvata, et keskuste loomine ja suurürituste korraldamine tuleneb Venemaa suuremast hoolest soome-ugri rahvaste suhtes. Põhiliselt heidutab Venemaad ikkagi rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Venemaa rahvuspoliitikale, mis eirab vähemusrahvuste huve. Alates 2006. aastast võib Venemaa ajakirjanduses täheldada soomeugrilastest kui Vene  riikluse alusepanijatest kõnelevate artiklite arvu kasvu. Üha enam ilmub artikleid kadunud soome-ugri rahvastest: tšuudidest, merjalastest, muromlastest, nende jälgedest vene kultuuris ja keeles. 2006. aastal, viis aastat pärast maride „vabatahtliku” ühinemise tähistamist, algasid mordva rahva Venemaaga ühinemise 1000. aastapäeva ettevalmistused. Üritused kulmineeruvad 2012. aastal. Vastavale käskkirjale on alla kirjutanud Venemaa president  Dmitri Medvedev, organiseerimiskomiteed juhib peaminister Vladimir Putin. Seega tuleb tõdeda, et Venemaa tunni(u)stab soomeugrilaste osa Venemaa riikluse ja vene rahva kujunemisel kõrgeimal tasemel. Kogu kümnendit iseloomustavad mitmed artiklid ja uudised, et eestlased on eriti ohtlikud ja provokatiivsed soome-ugri asjade ajajad. Need eestlased, kes soome-ugri kontakte arendavad, on enam-vähem kõik luurajad. 

Eestlaste huvi on kasutada soome-ugri rahvaste territooriumidel olevaid maavarasid ning nende ülesanne on külvata rahulolematust soome-ugri rahvaste seas. Ka soovivat nad soomeugri rahvastele vabadust ja lahkulöömist Venemaast. Teadagi ei tegutse eestlased üksi, vaid nende taga on USA. Foobiad jõuavad 2005. aastaks niikaugele, et Mari Vabariigi parlament peab Eestile ja Euroopale meelde tuletama, et see kuulub Venemaa koosseisu. Mari Vabariigist  saadetakse välja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ekspeditsioon, täpselt sama juhtub Haanja folklooriansambliga Mordvamaal. Põhjuseks luuramine! Soome-ugri aladel surevad ja sünnivad uued lehed. 2002. aastal lõpetab neli aastat regulaarselt Joškar-Olas ilmunud soome-ugri ajaleht Kudo+Kodu – ajaleht oli opositsiooniline, mistõttu ametivõimud teda ei toetanud. 2007. aastal hakkas Saranskis ebaregulaarselt  ilmuma Finno-ugorskaja Gazeta. Sel ajalehel on võimude tugi ja teadagi laulab leht neile hosiannat. Ilmuma hakkavad mitmed soomeugri ajakirjad: Sõktõvkaris antakse välja Etnilist Komforti, Saranskis ilmub Finno-ugorski Mir. Vaatamata aastatel 2007–2009 toimunud kohtulahingutele, jätkab Saranskis ilmumist viimane opositsiooniline ajaleht Erzijan Mastor. Enamik opositsioonilisi ajalehti siiski likvideeritakse, neil jäävad arved maksmata, tiraažid  konfiskeeritakse, ajalehtede toimetajatel juhtub ebameeldivusi. Rahvuskeelsete ajalehtede tiraaž väheneb drastiliselt, suurimate maride ja udmurtide kesklehtede trükiarv jääb alla 10 000. Televisioonisaadete ajamaht langeb, suurenevad aga rahvuskeelsete raadiosaadete programmid. Kasvab soome-ugri rahvaste rahvuskeelsete raamatute jms trükiste arv, eriti nullindate II poolel. Siiski ei ületa see 30–40 nimetust suuremategi  rahvaste puhul.

Võrdluseks: Eestis ilmub aastas üle 4000 eestikeelse trükise. Sisuliselt purustatakse nullindatel kõik soome-ugri rahvaste rahvuslikud keskorganisatsioonid. Need muutuvad kuulekateks tööriistadeks kohalike võimude käes. Organisatsioonide ette astuvad soomeugrilastest riigiduuma või kohalike parlamentide juhtivad tegelased. Kongresside orgkomiteed, valimisprotseduurid ja läbiviimise kavad kinnitatakse  ministeeriumides või vabariikide riigijuhtide poolt. Poliitilised ja rahvuslikud nõudmised roogitakse keskorganisatsioonide dokumentatsioonist välja, isepäisemad rahvusliidrid marginaliseeritakse. Tehakse selgeks, et rahvuslikud organisatsioonid peavad tegelema kultuuri ja traditsioonidega. Kui veel 1990ndatel oli nii mõnelgi rahvuslikul keskorganisatsioonil seadusandliku initsiatiivi võimalus ja õigus või oli ta partneriks valitsuse moodustamisel,  siis nullindatel kaob kongresside ja rahvusorganisatsioonide mõju igapäeva poliitikale. Üha enam soome-ugrilaste seas kinnistunud territoriaalne identiteet saab nullindatel hoop hoobi järel. Paradoksaalsel kombel kaotati 2005. aastal esimesena ära Vene NFSVs omal ajal esimesena asutatud Permi-Komi autonoomne ringkond, 2008. aastal kaotati ära Dolgaani-Neenetsi autonoomne ringkond ning 2007. aastal kuulutas Arhangelski oblast oma  seadused ülimuslikuks Neenetsi autonoomse ringkonna suhtes. Suund on silmatorkav: 2009. aastal avaldas Vene riigiduuma esimees Boriss Grõzlov arvamust, et keskvõimult dotatsiooni saavad vabariigid tuleb liita majanduslikult arenenumate üksustega. See tähendaks kadu peaaegu kõigile soome-ugri vabariikidele. Võimude ripatsiks muutunud/muudetud rahvuskongressid ja nende riigiametnike eliiti kuuluvad esimehed sellele ei reageeri, vaid Karjala  rahvuskongressi esimees Anatoli Grigorjev ähvardab sel juhul liituda hoopis Soomega.

Venemaa soome-ugri rahvaste kultuurimaailmas jätkub soome-ugri rahvaste suurürituste korraldamise traditsioon. Kümnendi lõpupoole lisandub mitmeid uusi algatusi: udmurdid ja permikomid hakkavad korraldama suurejoonelisi soome-ugri rahvaste etnofuturismi tutvustavaid festivale, üha enam juurdub hõimupäevade tähistamine. Pihkva oblastis kutsutakse  ellu seto Radaja (Sigovo) küla festival. Rahvuskeelse hariduse olukord on traagiline. Kuna uue ülevenemaalise hariduskava kohaselt on rahvuskeelte õppimine fakultatiivne, siis põhjustab see kõikjal rahvuskeelte õppimisest loobumist. Õpilaste arvu vähenemine viib omakorda paljude rahvuskeelsete külakoolide sulgemiseni. Võib öelda, et kuna Suurt Vene Karu on mõnevõrra torgitud, siis on ta soomeugrilasi  märkama hakanud, isegi püüdnud nägu teha, et ta neid toetab ja tunnustab. Aga kõike positiivset peaks vaatlema Venemaa üldise majandusliku olukorra paranemise foonil. Samuti on teataval määral muutunud rahvusvaheline olukord: esmakordselt on ka Euroopa Liidu struktuuride allfondid hakanud soome-ugri rahvaid toetama. Üha enam on avanenud võimalusi soome-ugri rahvaste tutvustamiseks.

Positiivse hulka tuleb lugeda seegi, et soomeugrilased  on püüdnud leida oma rahvuskultuuri tutvustamiseks tehnoloogilisi võimalusi ja üha enam leiab nende rahvaste keelelist ja vaimset pärandit Internetist. Samas jälle pole soome-ugri rahvaste keelelise olukorra paranemisest, keeleprestiiži tõusust jne nullindatel mingeid märke. Vastupidi, praegused haldus- ja haridusreformid ei soodustada rahvusteadvuse tõusu. Suuremate soome-ugri rahvaste foorumite ja kultuuriürituste  vaimsus on venekeelne ja venemeelne. Ka keeleteadlaste uuringud kinnitavad soomeugri keelte jätkuvat venestumisprotsessi. Neist probleemidest annab kindlasti hea ülevaate XI rahvusvaheline soome-ugri kongress „Soomeugri rahvad ja keeled XXI sajandil”, mis toimub 9. – 14. augustini Ungaris Piliscsabas. Ilmselt annab nullindate hindamiseks parima võimaluse Venemaal 2011. aastal toimuv  rahvaloendus. Eelmise aastatuhande lõpp oli vaatamata Venemaa soome-ugri rahvaste teisele ärkamisajale suhteliselt nukker, sest mitmete soome-ugri rahvaste, näiteks karjalaste ja mordvalaste arv vähenes üle 20 protsendi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming