Venemaa MTÜde ekspert: varsti hakatakse inimesi ebasoovitavaks kuulutama

JAANUS PIIRSALU

Kodanikualgatus sureb Venemaal tasapisi välja, sest peale võimude piirava tegevuse ei usu enam paljud, et riigis on võimalik midagi muuta, ütleb aastaid Venemaal kodanikuühiskonna teemadel kirjutanud ajakirjanik Maria Eismont. Eismont kirjeldab riigist sõltumatute MTÜde praegust olukorda.

Venemaa võimud on juba pikemat aega avaldanud tugevat survet sõltumatutele MTÜdele. Tänavu suvel avaldati nimekiri mittesoovitavatest organisatsioonidest (enamikus lääne omad, peamiselt USA, näiteks Sorosi fond), kellel on Venemaal keelatud tegutseda ja rahastada MTÜsid. Milline on selle surve tagajärg?

Maria Eismont: Organiseeritud vormis MTÜna töötada on praegu ilmselgelt kahjulik, ebamugav ja ohtlik. Ühe sõnaga, mõttetu. Välisagendiks võib kuulutada ükskõik kelle. (Seaduse järgi on välisagendiks kuulutamise peamised tunnused osaline rahastus välismaalt ja tegelemine poliitikaga. Augusti lõpu seisuga oli Venemaa justiitsministeerium nimekirja kandnud 87 organisatsiooni – J. P.) Ärimees Dmitri Zimin, kes oma Vene raha eest sponsoreeris vene teadlaste algatusi, tunnistati välisagendiks lihtsalt sellepärast, et võim tahtis nii. (Zimin lõi 1990ndate algul ühe Venemaa kolmest suuremast mobiilsideoperaatorist Beeline, mille müüs 2000ndate algul maha mitmesaja miljoni dollari eest. Hiljem asutas Zimin ühe Venemaa suurematest heategevusfondidest Dinastija, mis on andnud hariduse ja fundamentaalteaduste toetamiseks kaks miljardit rubla. Tänavu kevadel kuulutati Dinastija välisagendiks, sest formaalselt tuleb raha välismaalt, kus Zimin hoiab oma raha. Moskva politoloog Aleksei Makarkin väidab, et Zimini fond pandi kinni sellepärast, et toetati liberaalseid teadlasi. – J. P.)

Või siis näide Tšukotkalt, kus koos ameeriklastega vaalu uurinud teadlane kutsuti välja ja öeldi talle: meil on vaja välisagente, Tšukotkal keegi peale sinu ei sobi selleks. Teadlane vastas: lolliks olete läinud, ma ju ei tegele poliitikaga! Talle vastati: kuidas ei tegele, sa ju kandideerisid kohalikku omavalitsusse!¹

Lühidalt, kui on vaja, siis „joonistatakse“ sulle poliitika juurde. Poliitiliseks tegevuseks aga tembeldatakse mis tahes tegevus, mida riigivõim ei sanktsioneeri. Võitled kinnipeetavate õiguste eest? – Järelikult tahad muuta meie kinnipidamissüsteemi. Süsteemi muutmine on aga juba poliitika!

Mida see kõik tähendab MTÜdele?

See tähendab pidevaid kontrolle. Värisemist selle ees, et kuigi ise ennast välisagendiks ei ole tunnistanud, teeb võim seda ikkagi ja määratakse trahv. Siis tuleb uus mure, kust võtta raha trahvi maksmiseks. Väikestele organisatsioonidele või regionaalsetele MTÜdele on need trahvid väga suured. (300 00–500 000 rubla ehk 3750–6250 eurot, aga peab arvestama et 300 000 rubla on enam-vähem keskmine aastapalk Venemaa regioonides. – J. P.) Nii et mina arvan – see on juba alanud ja esineb üha rohkem –, et aktivistid hakkavad vältima formaalseid organisatsioone ja tegutsema kui initsiatiivikate kodanike grupid, mida ei pea registreerima.

Umbes nagu viskisõbrad?

Jah, nagu sõpruskond, kes reedeti päästab vaalu või võitleb kinnipeetavate õiguste eest. Peterburis on väga hea selline näide – „Meeskond 29“ oli üks esimesi, kes sellise skeemi järgi tegutsema hakkas. (Advokaat Ivan Pavlovi juhitud meeskonna moodustavad juristid, kes võitlevad sõna- ja infovabaduse eest. „29“ on viide vastavale õigusele Venemaa põhiseaduses. Varem tegutseti MTÜna. – J. P.) Teine asi on aru saada, kes suudab nii ja kes mitte. Edukas advokaat ei pea hakkama mõtlema, millest ära elada.

Kas sellisel moel tegutsemine on tulemuslik? Tundub, et on palju vä­hem efektiivne.

Ei pruugi, oleneb tegevusvaldkonnast. Selline skeem ei ole muidugi universaalne. Üldine suundumus on nagunii selge: organisatsioonina töötada on juba väga raske. Raske öelda, kui kaua selline lahendus aitab. Ajutiselt küll. Oluline on see, et rahvale on televisiooni kaudu otse öeldud, kes on pahad ja kellega ei maksa koos töötada. Pärast võib minna ükskõik mida rääkima, et tegelikult ei ole jne. Sellest ei ole kasu, sest televiisorist ju nii öeldi. Lihtsalt keegi ei hakka sellisega enam suhtlema. (Siinkohal peab Eismont eelkõige silmas ametiisikuid. – J. P.) Terved tegevusvaldkonnad MTÜde seas, näiteks uurimistöö ja inimõiguste kaitse, ning need, kes olid kahekümne aastaga, eriti kümne esimese aastaga seadnud sisse suurepärased sidemed, puutuvad iga päev kokku sellega, et keegi enam ei suhtle nendega. Kui ametlikult on nende kohta öeldud, et organisatsioon on mittesoovitav, siis igaüks mõtleb: milleks mulle seda jama vaja. Sellepärast on väga palju suurepäraseid projekte, ka selliseid, millega üritati luua mingitki silda kodanikuühiskonna ja võimude vahele, kõik, lõpetatud! Finito! Võib-olla osa neist muutub organisatsioonivälisteks isiklikeks uurimisprojektideks, mis rajanevad vanadel isiklikel sidemetel. Näiteks seesama „Meeskond 29“ teatas, et neil ei ole vaja enam kontorit ega töötajaid, kõik tehakse ära vabatahtlike abiga. Kes on nende vabatahtlikud? Juuratudengid, keda need projektid huvitavad. See on hea praktika. Aga ma kordan, et igas valdkonnas see ei toimi.

Tšetšeenias Ramzan Kadõrovi võimu kuritarvitustega tegelnud Igor Kaljapini juhitav organisatsioon on veel üks selline näide, et ametlikult mindi laiali ja nüüd tegutsetakse üksikisikute toel. Edu neile!

Kui järgmisena otsustab võim, et ohtlik ei ole mitte konkreetne organisatsioon, vaid konkreetsed inimesed, siis hakatakse jahti pidama inimestele. Te olete ebasoovitav inimene! Suundumus on ju selge.

President Putin lubas paar aastat tagasi, et kui välisgrante saavad MTÜd loobuvad neist, siis hakkab Kreml ise grante jagama. Kuidas sellega on läinud?

Nii ka tehakse, aga mitte täies ulatuses. Pealegi ei tea kunagi, kas antakse. Kõik muidugi ei saa. Veel ei saa kindlalt öelda, et see lubadus oli alusetu. Me võime öelda, et toetused ei ole olnud sellises mahus. Näiteks Golosile (Venemaa tuntuim sõltumatu valimiste vaatlusega tegelev ühendus – J. P.) mõned korrad anti, aga nüüd, enne järjekordseid valimisi, enam ei antud.²

Millised on need valdkonnad MTÜdes, kus on näha süstemaatilist põllu puhastamist? Valimiste vaatlemine näiteks?

Kõik, mis tundub ohtlik, arusaamatu. Valimiste vaatlemine on neile tegelikult ju ükskõik. Mida sa seal enam vaatled! Kus on registreeritud kandidaadid? (M. E. peab silmas, et võimuga opositsioonis, eriti parlamendiväliste parteide esindajaid lihtsalt ei registreerita valimistele. – J. P.) Ohtlik on eelkõige kõik see, mis neile ei allu, mis on neile võõras.

Olgu, ohtlik on kõik see, mis on seotud poliitikaga, aga on ju palju muid valdkondi, nagu tarbijakaitse, patsientide õigused, raskelt haigetele operatsiooniks raha leidmine, ka liikluspolitsei kuritarvitused. Kas MTÜde vastane võitlus mõjub ka selles mõttes, et hakatakse eemale hoidma igasugusest ettevõtmisest, üldse kodanikuinitsiatiivist laiemalt?

Üldine atmosfäär muidugi mõjutab. Kogu kodanikualgatuse sfäär Venemaal nõrgeneb. Hakatakse veelgi rohkem mõtlema, enne kui midagi öeldakse. Ja mis kõige hullem: keegi enam ei looda, et midagi on võimalik muuta. 2011. aastal (mil toimusid viimased võimuvastased rahvarohked miitingud – J. P.) inimesed veel lootsid, et midagi on võimalik muuta. Aga nüüd peab küll selleks olema patoloogiline optimist. Minu meelest läheb kõik ainult hullemaks. Ja seda arvavad ka kõik teised, kelle arvamus on mulle tähtis. Erinevused on nüanssides, kas kõik läheb väga hulluks kiiresti või aegamööda.

1 Pikemalt võib lugeda: http://www.novayagazeta.ru/society/66402.html

2 Kuidas käis tänavu nende grantide jagamine, võib lugeda komisjoni endise liikme Zoja Svetova artiklist: https://openrussia.org/post/view/8401/)