Väljatõugatud

Laste kaitsmiseks tuleb tegeleda probleemide, mitte perevormidega.

KAISA KASE

Kui jälgida arutelusid ühiskonnas, jääb kohati mulje, nagu lahendaks pere-, laste- ja abieluprobleemid see, kui karmilt ja otsustavalt seisame vastu samasooliste paaride kooselu seadusega reguleerimisele. Vastuseisu põhjustab eeskätt seaduse sümboolne tähendus. Samasoolised partnerid võivad praegugi koos elada ja lapsi kasvatada. Pahameelt põhjustab mõte, et kooseluseadus tunnustaks sümboolselt nende perevormi või veel hullem – võiks rajada teed abiellumisõiguseni. Lahendusena nähakse perekonna kaitsmist „jätkuva lagundamise eest“ ja rõhutamist, et traditsiooniline perekond on mees, naine ja lapsed.

Traditsioonilise perekonna kaitsmises ei ole siinmail midagi uut. Viinistu kunstimuuseumis võib näha maali, kus külakogukond on tulnud karistama vastset ema. Noor naine hoiab ühes käes väikest kompsu ja surub teisega rinnale vastsündinud last. Külaelanikud valmistuvad teda aerudeta paadis merele tõukama. Maal kannab pealkirja „Väljatõugatu“ ja kunstnik Eerik Haamer on saanud ainest Ruhnu rannarahva traditsioonist tõrjuda sel viisil ühiskonnast välja vallasemasid. Seesugust karistust rakendati neile veel XX sajandil.¹ Nüüdseks on muutunud väljatõukamise viisid ja sihtmärk, aga visalt püsib veendumus, et probleemides on süüdi ebatraditsioonilise peremudeli esindajad ning nende eemaletõrjumine aitab midagi parandada. Kas aitab? Sõltub sellest, kes või mis perekonda ohustab.

Praegusel ajal põhjendatakse traditsioonilise perekonna kaitsmist laste heaolu tagamisega. Sel teemal on viimastel aastakümnetel tehtud arvukalt teadusuuringuid. Cambridge’i ülikooli professor Michael Lamb on teinud neist kokkuvõtte ja järeldanud, et laste psühholoogiline heaolu on seotud kolme teguriga: lapse ja vanema suhte kvaliteediga, vanemate omavahelise suhte kvaliteediga ning lastekasvatuseks vajalike sotsiaalsete ja majanduslike ressurssidega. Uuringute kokkuvõtte põhjal ei määra vanema sugu ega seksuaalne suunitlus võimet olla hea lapsevanem. Samuti puuduvad tõendid, et lapsed vajavad normaalseks arenguks suhteid mõlemast soost vanematega.² Seega, laste psühholoogiliseks heaoluks ei ole vaja nn normaalset peremudelit, vaid seda, et vanemad omavahel ja lapsega suhtleksid ning vajalikud ressursid oleksid tagatud.

Peale laste heaolu kujundavate tegurite on teadlased uurinud lapsepõlvetraumade mõju. Uuringu tulemusena toodi esile kümme tüüpi lapsepõlvekogemusi, mis võivad viia soovimatute tagajärgedeni hilisemas elus. Pikaajalise mõjuga lapsepõlve­traumad on lapse 1) füüsiline, 2) emotsionaalne või 3) seksuaalne kuritarvitamine, 4) füüsiline või 5) emotsionaalne hooletusse jätmine, 6) vägivald ema suhtes, 7) leibkonnaliikme psüühikahäire, 8) vanemate lahutus, 9) alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine leibkonnas ning 10) leibkonnaliikme vangistamine. Mida rohkem neist lapseeas kogetakse, seda suurem on täiskasvanueas kalduvus enesetapuks, depressiooniks, rasketeks südame-, kopsu- ja maksahaigusteks.³

Neid lapsi kahjustavaid tegureid – kuritarvitamine, hooletusse jätmine, perevägivald, lahutused ja sõltuvused – võib esineda kõigis perevormides. See tähendab, et laste kaitsmiseks tuleb tegeleda konkreetsete probleemide, mitte perevormidega. Tööpõld on ulatuslik, näiteks on Eestis kuni 60 000 alkoholisõltlast,⁴ aga alkoholipoliitika on samal ajal võrdlemisi liberaalne.⁵ Kui vaadelda vägivalla näitajaid, siis vägivalla tagajärjel saab aastas vigastada kuni 44 000 naist, pool juhtumitest leiab aset naise kodus. Perevägivalla uuringu autorid tõdevad, et Eestis ei mõisteta probleemi tõsidust ja perevägivalla toimepanijatesse suhtutakse leplikult.⁶ Nende hinnangute valguses tuleb hästi esile, et alkoholi tarbimisse ja perevägivalda suhtutakse Eestis liberaalselt, seevastu kooselu reguleerimisel püütakse jõustada konservatiivseid väärtusi.

Perekond kui laste turvaline kasvukeskkond vajab kahtlemata kaitsmist, kuid selle kaitsmine samasooliste partnerite õiguste piiramisega suunab tähelepanu valdkonnale, kus teaduslikult tõestatud mõju lastele puudub, ja tähelepanuta jäetakse valdkonnad, kus praegu toimuva kahjustav mõju ilmneb alles aastakümneid hiljem.

Peale laste heaolu on perekonnakaitsjatel mure abielu olukorra pärast. Mure on õigustatud. Eestis sõlmitakse aastas kaks korda rohkem abielusid, kui samas ajavahemikus lahutatakse.⁷ Üksnes 39% täisealisest elanikkonnast on perekonnaseisu järgi abielus ning see näitaja on Euroopa riikide seas madalaim. Seevastu on vabaabielus elavate paaride osakaal üks suuremaid Euroopas, samuti lahutatud inimeste osatähtsus.⁸ Selline olukord on välja kujunenud enne kooseluseaduse vastuvõtmist, mis tähendab, et abielu tähtsust ja tähendust on vähendanud vastassoost partnerite otsused, mitte samasooliste paaride lagundav mõju.

Kui miski õigustaks traditsioonilise peremudeli pjedestaalile tõstmist, siis eeldus, et meheks või naiseks sündimine ja heteroseksuaalsus teevad meid automaatselt elukestvateks suhtekaaslasteks ning lastele turvalise kasvukeskkonna pakkujateks. Ei tee. Eespool loetletud mõjusad lapsepõlvekogemused võivad esineda nii vastas- kui samasoolistes suhetes, nii ühe kui ka kahe vanemaga peredes. Kas ja kuidas suhted või peremudelid toimivad, sõltub inimestest, kes peremudeli moodustavad. See ei tähenda, et praegu või edaspidi tuleb aktsepteerida suhtevorme, kus mõlemaks osapooleks ei ole teovõimelised täiskasvanud.

Kuni kehtib piirang, et suhteid loovad ja lapsi kasvatavad vastastikusel nõusolekul täiskasvanud inimesed, ei ole põhjust näha esmast ohtu pere­vormis, vaid pereliikmete suhtlusoskustes ja tegudes, valikutes ja võimalustes. Nii nagu varem tõugati välja vallasemasid, võib nüüd koha kätte näidata samasoolistele paaridele, kuid seda tehes sarnaneb perekonna kaitsjate tegevus ukse kinninaelutamisega majal, mille katus sajab läbi. Ukse võib ju kinni naelutada, probleeme see ei lahenda. Abielu tähtsuse vähenemise taga on vastassooliste partnerite valikud. Eespool välja toodud tõsised probleemid, mis ohustavad lapsi, ei tulene vanemate soolistest eelistustest. Need tulenevad lapsevanemaks saanud inimeste probleemidest. Täiskasvanute kooselu registreerimise õiguse keelamine või traditsioonilise peremudeli pjedestaalile tõstmine neid probleeme lahendada ei aita.

1 Urve Kirss „Maal „Väljatõugatu“ Ruhnu kunsti näitusel Raegaleriis“. Meie Maa, 2009.

2 Michael E. Lamb „Mothers, Fathers. Families, and Circumstances: Factors Affecting Children’s Adjustment“ Applied Developmental Science, 2012.

3 http://www.cdc.gov/violenceprevention/acestudy/

4 Airi Värnik „Alkoholimüüdid ja tegelikkus“ Postimees, 27. X 2015.

5 „Eesti alkoholipoliitikast analüütiku pilgu läbi“ Praxise mõttehommik, 2015.

6 http://www.enut.ee/lisa/perevagivalla_uuring_eestis.pdf

7 https://www.stat.ee/34272

8 https://statistikaamet.wordpress.com/2015/01/21/perekonnaseis-ja-enimlevinud-leibkonnatuubid-euroopas/