Uue sajandi patuoinad

Trumpi üks võimalusi on leida patuoinad, keda ohverdades võib loota uuele algusele.

GUSTAV KALM

Trumpi retoorika on olnud kampaania käigus ning osaliselt ka pärast valimisi ametisse asumist oodates ebasündsam ning inetum kui ühelgi teisel viimaste aastakümnete Ameerika presidendikandidaadil. Ta on jaganud uskumatuid, solvavaid lubadusi, millest paljud on tagatipuks ka lihtsalt võimatud. Ehitame Mehhiko piirile müüri ja laseme selle mehhiklastel selle kinni maksta!

Trump eksis, valetas, vassis, liialdas, liiderdas, väitis kampaania käigus kord üht, kord risti vastupidist nii tihti, et raske oli ennustada, kui tõsiselt teda ülepeakaela võtta tuleks. Paljud on juhtinud tähelepanu sellele, kuidas Trumpi toetajad võtsid tõsiselt tema sõnumit, kuid mitte tema sõnu, kui aga teised, ning nende seas pea kõik meediaväljaanded, haarasid küll kinni igast sõnast, kuid ei võtnud tõsiselt tema sõnumit.

Ükskõik kui tõsised ta lubadused olid, on mureks tõesti põhjust. Trumpi vägivaldsed lubadused ja pidevad alandavad märkused naiste, moslemite, mehhiklaste, mustanahaliste, ajakirjanike kohta annavad voli kiusajaile. Naisi võib vitust krabada ja mehhiklased tuleb tagasi saata! Trumpi senised valikud oma meeskonna osas, mis on Eesti mõistes midagi valitsuselaadset, teevad veelgi murelikumaks. Oma peastrateegiks ja vanemnõunikuks on ta valinud Steve Bannoni, keda on süüdistatud rassismis, valge rassi ülimuse kuulutamises ning antisemitismis. Oma julgeolekunõustajaks on ta nimetanud erukindral Michael Flynni, kellel küll on ohtralt kogemusi võitluses terroristlike rühmitustega, kuid kes on viimasel ajal ennekõike silma paistnud üleüldise moslemite laimamisega ja on käsitanud islamit tervikuna kui ohu allikat.

Tõeliselt teeb muret aga see, et Trump ei ole üksiknähtus, vaid laiema suundumuse osa. Samalaadsete avaldustega esineb tihti ka Viktor Orbán. Austrias toimuvad paari nädala pärast korduspresidendivalimised, kus üks kahest võrdselt populaarsest kandidaadist on Jörg Haider FPÖ erakonnast. Marine Le Pen, Geert Wilders, Põlissoomlased (Perussuomalaiset), EKRE – kõikjal Euroopas on paremäärmuslikud jõud muutunud populaarsemaks. Putin on Venemaal juba mõnda aega kraane kinni keeranud, kuid on endiselt väga populaarne. Türgis ei paista Erdoğan niipea eriolukorda lõpetavat. Ühelgi neist liikumistest ei ole küll täit fašistlikku bravuuri, kuid erinevustest hoolimata liidavad neid karm retoorika, rahvusluse rõhutamine, liberalismi ja globaliseerumise kriitika ning – seal, kus nad võimul pole –, eliidi sarjamine.

Sõimata kõiki neid poliitikuid ja nende toetajaid rassistideks ja mitte kuulata, mis neil öelda on, näib vale. Midagi peab kuskil mäda olema, kui nii palju koletisi korraga pead tõstab. Kahtlemata paiguti põhjused erinevad, kuid midagi on kõigil siiski ühist. Pretendeerimata kõike seletada, tundub, et vähemalt üks mureallikaid on vähenenud turvatunne ning globaliseerumisest tõusnud ebakindlus. Uued võõrad ohud on horisondile kerkinud ning näib, et kõige lihtsam on esimese reaktsioonina teeselda, et kolli pole: „Kao ära, uus paha kord oma uute pahade terroristide, kliimamuutuste, üleilmsete finantskriiside ja pankadega!“, „Taastame Ameerika vägevuse!“, „Tõstame Venemaa tuhast püsti!“, „Kaitseme traditsiooni ja perekonda!“. Rahvus, perekond, piirkond, patriarhaat, heteronormatiivsus on vanad tuttavad, mis pakuvad tuge uute kollide vastu.

Omal moel on neile uutele rahvuslikele liikumistele peegelpildiks mitmesugused, valdavalt vasakpoolsed meeleavaldused, mis samuti näitavad rahulolematust praeguse maailmapoliitilise korraldusega. Hillary Clintoni vastaskandidaat demokraatide eelvalimistel Bernie Sanders nimetas end mccarthystlikku taaka trotsides sotsialistiks ning lubas samuti seista tavaliste inimeste kohalike huvide eest üleilmsete ärihuvide vastu. Kummalisel kombel liidab vasak- ja parempoolseid rahulolematuid suure narratiivi ja visiooni puudumine. Ehkki Trumpi, Putini ja Orbáni retoorika ja teod on karmid, eristab neid ometi XX sajandi fašistide ihaldatud ühiskonnakorraldusest selge ideoloogilise visiooni puudumine. Vasakpoolsed protestijad, nagu mitmel pool mõned aastad tagasi populaarse liikumise nimetuski ütleb, on nördinud, kuid ei evi oma nördimuses globaliseerunud maailmale uue poliitika visiooni. Ehkki Bernie kogus ülikoolides ja hüljatud tööstuslinnades märkimisväärse toetuse, ei paistnud keegi ka eriti uskuvat, et ta tõesti suudab päästa Ameerika hüljatud viletsusest või hoida ära üleilmastumise hädad.

Viimase veerandsajandiga on Eesti elatustase kasvanud kõrgemaks kui iial varem ning siit vaadates on ehk raske mõista, miks on endises Esimeses maailmas nii palju rahulolematust majandusliku üleilmastumisega. USAs ning mitmel pool Lääne-Euroopas on globaliseerumise majanduslik mõju olnud kahetine. Rahvastel on tekkinud ligipääs enneolematult laiale hulgale soodsatele tarbekaupadele ning seda paljuski just tänu madalatele tollimaksudele ning odavale tööjõule endises Teises ja Kolmandas maailmas. See protsess on aga viinud tehaste sulgemiseni ning töökohtade kadumiseni vanas läänes. Ameerika ühiskonna kunagine selgroog – keskklass on viimaste aastakümnetega kokku kuivanud ning paljude perede elatustaseme tõus seiskunud või vähenenud. Vähemate piirangutega üleilmne kaubandus võib küll lühikeses plaanis heaolu suurendada, kuna tooteid on saada soodsamalt, kuid, kui ei ole enam töökohti, ei ole ka palka, mille eest neid välismaal odavalt toodetud lelusid osta.

Trump võib uhkeldada palju heaks arvab, kuid pole tema võimuses Mehhikost ja Hiinast töökohti tagasi tuua. USA tollid Hiina, Euroopa ja veel teiste piirkondadega on sätestatud WTO mitmepoolsete lepingutega. Olgu Trump kui tahes hea läbirääkija, pole tema võimuses ainuisikuliselt uut läbirääkimiste raundi WTO 164 liikmesriigi vahel eduka lõpuni viia. Küll aga on tema pädevuses püüda muuta Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA) tingimusi või USA kurssi niigi tõenäoliselt nurjunud läbirääkimistel kaubandus- ja investeeringukaitse lepingu üle Euroopa Liiduga (TTIP) ühelt poolt ja Vaikse ookeani riikidega (TPP) teiselt poolt.

Isegi kui Trump peaks suutma mõne kaubanduslepingu tingimused uuesti läbi rääkida, ei oleks sest siiski suurt tolku tootva tööstuse töökohtade taastamisel: mehhaniseerimise ja automatiseerimise tõttu ei vaja ei praegusaegsed tehased ega ka kontorid märksa rohkem töökäsi. Ehkki masinate invasiooni on ennustatud juba vähemalt sada aastat, tundub see viimase aja tehnoloogilise arengu taustal lähemal kui iial varem. Olgu riigipea Trump, Clinton, Sanders, Ratas või Rõivas, kellelgi ei näi olevat selget ettekujutust, kuidas pakkuda inimestele sellist stabiilsust ja turvatunnet, nagu seda pakkusid püsivad töölepingud XX sajandi läänes.

Mis siis Trumpil üle jääb? Üks kaugemas ning lähemas ajaloos populaarseid võimalusi on leida patuoinad, kelle kaela saab ajada süü ning keda ohverdades võib loota puhastumisele ja uuele algusele. Juudid ja trotskistid ajalooliselt, moslemid, mehhiklased ja lesbid tänapäeval. Patuoinas ei pea aga tingimata olema ühiskonnagrupp. Putin on hämmastavalt edukalt suutnud sundida vene rahva kannatama majanduslikku viletsust ning leidma ühtsust võitluses tšetšeenia rahvuslaste ning Gruusia, Ukraina ja Süüria reformijate vastu. Eestis on ehk nõukogude taak abstraktse patuoinana toiminud, ehkki loomulikult märksa leebemal kujul. Trumpil vaevalt õnnestub Putini trikki korrata. Ehkki USA on XXI sajandil pidevalt sõdinud, ei ole need sõjad olnud kuigi populaarsed ega patriotismi kasvatanud. Alternatiivina võib ta ehk üritada leida lunastust suuremahulistes taristuprojektides. Kuid kui ta vähendab makse, on üpris arusaamatu, kuidas ta seda rahastada kavatseb defitsiiti oluliselt kasvatamata. Võttes Putini, Trumpi, Wildersi ja teiste nendesuguste juttu tõsiselt, tasub karta kõige hullemat. Vaevalt et kedagi rinnamärke kandma sunnitakse või laagritesse koondatakse, kuid suutmata leida tegelikke lahendusi hüljatute muredele, süveneb tendents süüdistada kõiksugustes hädades vähemusgruppe kui patuoinaid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming