Üks roll

OTT KARULIN

Ideepuuduses haridus- ja teadusministeeriumi küll süüdistada ei saa. Alles see oli, kui kaaluti õigekirjavigade lubamist eesti keele riigieksami funktsionaalse lugemise osas. Idee sai palju vastukaja, enamasti taunivat, mistõttu lükati uuendus vähemalt aastaks edasi. Sel nädalal heitis ministeerium avalikkusele uue mõttekondi pureda.

Nimelt on uue kõrgharidusseadustiku väljatöötamiskavatsuses kirjas plaan, et ülikoolidesse võiks õppima pääseda ka keskharidust tõendava dokumendita: „Muudatus võimaldab juhul, kui see on kõrgkooli vastuvõtutingimustes ette nähtud, kõrgharidustaseme õppesse kandideerida isikutel, kellel vahetult eelneva haridustaseme või astme lõpudokument puudub, aga kes on kõrgharidustasemel õppimiseks vajalikud teadmised ja oskused saavutanud muul viisil (töötades, täienduskoolitusi läbides, kutse omistamisega jne)“. Seadustiku juhtimise eest vastutava Sille Uusna sõnul tähendab see ka, et keskkooli saab astuda põhihariduseta või poolikutest bakalaureuse­õpingutest hoolimata magistriõppesse kandideerida (EPL 29. I).

Siinkohal on mul paslik ära märkida kaks kogemust, mis mu suhtumist sellesse teemasse ilmselt mõjutavad. Ma käisin gümnaasiumis, kus õpilastel oli puudumisõigus: tee etteteatatud kontrolltööd ja eksamid positiivsele hindele ära, et sind koolis edasi peetaks, aga tundides käima ei pea, kui suudad omal käel õppida. Teine kogemus on hilisemast ajast, kui kasutasin magistriõpingutes VÕTA-t, et ei peaks läbima kohustuslikku inglise keele kursust, kuivõrd olin varem läbinud mõned inglise filoloogia ained. Suur oli minu üllatus, kui ülikool ei tahtnud neid aktsepteerida, tuues põhjuseks, et asendatavaks aineks on inglise ärikeel. Õnneks pakkus kool ka ise lahenduse välja ning sain kümmekonna ingliskeelse töömeili esitamise järel VÕTA-t siiski kasutada.

Plaanitud seadusemuudatuse kontekstis on seega mõistlikum tuua näiteks üks teine Ott – see, kes käis kosmoses (Elbert Tuganovi nukufilmis „Ott kosmoses“, 1961). Mäletatavasti oli Ott üks üleannetu poiss, kes koolis eriti kaasa ei töötanud. Seiklused viisid ta aga kosmoselaeva, kus ta juhistest kuidagi aru ei saanud ja sattus nii tont teab kuhu. Sellest kogemusest piisas, et Ott haridust hindama õppis ja pärast Maale naasmist kooli tagasi läks.

„Ott kosmoses“ ajend oli muidugi Juri Gagarini kosmoselend ümber Maa, mis, nagu me koolist teame, oli esmakordne. Muide, ka Gagarini koolitee oli katkendlik, aga seda küll peamiselt sõja tõttu. Nii käiski ta sõja järel õhtuses töölisnoorte koolis ning ka kutsekoolis, mille lõpetas vormija-valaja erialal. Siis tuli juba tööstustehnikum ja sõjakool ning edasine on ajalugu.

Eks neid Otte, kes peavad ise põhjustel vahepeal kosmoses ära käima, enne kui kooli tagasi jõuavad, ole ka Eestis palju. Sille Uusna toobki välja kaks peamist gruppi: „Kõige vajalikuma sihtrühmana haridusseaduses nägime õppijaid, kes on kunagi teismelisena põhihariduse omandamise pooleli jätnud, nüüd pikalt töötanud ja täiskasvanuna sooviksid ka üldharidusõpingud lõpetada“. Teine grupp on aga need, kellel on kunagi bakalaureuseõpingud pooleli jäänud. „Kui selline inimene tahaks õpinguid jätkata, peaks ta headest valdkonnateadmistest hoolimata minema tagasi bakalaureuseõppesse. Enamasti siis loobutakse edasiõppimisest üldse,“ ütleb Uusna ja lisab: „Kui rakendada sisseastumisel VÕTA-t, saaks kandideerida magistriõppesse“ (EPL 29. I).

Ministeeriumi kavatsus on kindlasti hea, aga välja pakutud lahendus tekitab küsimusi. Kui praegune seadus sunnib põhikooli pooleli jätnuid minema tagasi kooli, õppima kõrvuti teismelistega, oleks ehk mõistlikum seda muuta ja anda neile võimalus teha sisseastumis­eksamid täiskasvanute gümnaasiumi. Samuti on mitmeid võimalusi, kuidas pakkuda keskhariduse omandamist nii, et põhiline töö tehakse ära kodus.

Kui tahetakse pakkuda võimalust liikuda järgmisele haridusastmele lõputunnistuseta, tuleks välja töötada riiklik tasemeeksam, et kõigile oleks võrdsed ootused. Tallinna ülikooli rektor Tiit Land arvab: „Põhimõtteliselt on võimalik, et inimesel on vaatamata keskkooli lõputunnistuse puudumisele olemas sellele vastavad teadmised ja oskused. Kuid ülikoolil on keeruline neid hinnata“ (Õhtuleht 29. I). Ma arvan, et ka Ottidel poleks midagi selle vastu, kui nad peavad oma n-ö kosmose­kogemusest õpitut väikse eksamiga tõestama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht