Üks roll

TRISTAN PRIIMÄGI

„Mis järgmiseks? Naissoost doktorid? Naisteadlased? Naisõed ja naisemad? Naissoost NAISED?!“

Kui 16. juulil kuulutati välja järjekorras 13. näitleja, kellele langeb osaks auväärne ülesanne mängida ühe Briti kõige järjepidevama ja institutsioonilisema telesarja „Doktor Who“ nimitegelast, sai Briti meedia ja kübervõrk tunda tõelist vihalainet. „Doktor Who“ roll oli määratud naisele ja uutes osades hakkab teda kehastama Jodie Whittaker.

Torm teeklaasis? Tuleb välja, et mitte. „Doktor Who“ on oma loomishetkest 1963. aastal linastunud kahes osas 25 aastat järjest ja nüüd taas juba 12 aastat järjest. Sarja keskmes on ajas rändav tulnukas (nn Ajalord või Time Lord), keda tuntakse lihtsalt Doktori nime all.

Mõte sellest, et üks ajas rändav tulnukas võiks võtta Maale saabudes mehe asemel hoopis naise kuju, on sarja andunud pooldajate kopsu üle maksa ajanud. Ulmefännid, kelle laialdane kokkupuude fantaasiamaailmadega peaks justkui lubama eeldada nende vastuvõtlikkust uutele ideedele, on end väga tihti näidanud konservatiivsete, pigem isegi dogmaatilistena. Nende kalleid ja armastatud uusi mõtteid ei tohi edasi mõelda, sest mõte „pole siis enam see“ – mis on päris paradoksaalne ettekujutus progressist. Jutu alguses toodud tsitaat Twitterist on loomulikult iroonia vastukaja aadressil, aga võiks vabalt olla kirja pandud ka täiesti tõsimeelselt.

„Doktor Who“ teisendamine naiseks on ju vaid üks näide filmitööstuses aset leidvast ümberhindamise (revisionism) lainest, kus muutuva maailma muutuvate väärtushinnangute tuules remiksitakse kultuurinähtusi ajakohasemasse vormi. Tuntud tegelaste uueks loomise taga on ikkagi katse vähendada viisi, kuidas filmiajalugu on suuresti kirjutatud valge mehe rakursist vaadatuna ning püütakse varieerida tuntud lugude rassilist ja soolist pilti.

Kogu nähtusele on raske hinnangut anda, sest ümberhindamise tulemusena sündinud kultuuritekstid võivad rohkem või vähem õnnestuda. Küll aga tulevad nende vastukajana väga värvikalt päevavalgele inimeste kõige kummalisemad eelarvamused selle kohta, millised nähtused on pühad ja puutumatud ega tohiks end allutada mingi­sugusele ümberhindamisele.

Kui tekkis avalik arutelu, kas uus James Bond võiks olla ka näiteks Dana Scullyna tuntud Gillian Anderson või mustanahaline Idris Elba, siis tõlgendati neid mõttesuundi valge mehe kastreerimise katsena. Uue „Tondipüüdjate“ („Ghostbusters“) filmi puhul, kus populaarse 1980ndate seiklusfilmi nohikute kvartett muudeti naisteks, pälvis salvavat kriitikat mitte nõrgavõitu film ise, vaid just nimelt see soomuutmise aktsioon. Vesternide ümberhindamine on mõjunud väga hästi kogu žanrile, andes Ameerika ajaloo uue tõepärasema kujutamise tulemusena rohkem sügavust nii „üksiku ratsaniku“ kui ka vesternide kõige klassikalisema protagonisti sisemaailmale, toonud mingisugustki mitme­kesisust klassikalise vesterni vaenlasekuju ehk indiaanlaste kujutamisse.

Disney on aga suutnud teha ümberhindamisest endale veel ühe potentsiaalselt hiigelkasumit tootva tööstusharu, plaanis on mängufilmideks ümber lavastada terve rida nende klassikalisi animafilme, millest kinnituse on saanud koguni 22 (!). Peatselt näeme nende hulgas mängufilmikehastuses Lõvikuningat, Mulani, Aladdini ja paljusid teisi Disney superstaare. Selle protsessi käigus painduvad mõned karakterid vahel ajakohasemaks (animafilmi „Uinuv kaunitar“ kõrvalosast oma­nimelise mängufilmi peaossa ülendatud Pahatar ehk Maleficent), teised aga kinnitavad veelgi juba paika loksunud soorolle („Kaunitar ja koletis“).

Jodie Whittaker peab nüüd purustama veel ühe filmi- ja televaldkonnas end ootamatult ilmutanud klaaslae. Ta ise on öelnud: „Doktor Who esindab kõike, mis on muutuse juures põnevat. Sarja fännid on üle elanud nii palju muutusi, ja see on lihtsalt üks uus muudatus, mis on senistest lihtsalt erinev, aga mitte hirmutav.“

Doktor Who kaitseb inimkonda kõikvõimalike koletiste, nt dalekid ja kübermehed, eest, sarja fännid on aga hakanud dalekite asemel kartma hoopis väljamõeldud koletisi, kelle pesa asub nende endi peas. Loodame, et inimkond väärib siiski päästmist ka naise poolt.