Üks roll

OTT KARULIN

Selle nädala uudiste põhjal võib kergesti jääda mulje, et kõige tagakiusatumad inimesed on Eestis lehelapsed. Nagu ikka, on lärmi ja pooltõdesid rohkem kui asi väärt.

Karoliina Vasli, kel ka endal lapsepõlvest lehemüügitöö kogemus (nagu paljudel meist – sai isegi 12aastasena Pärnu turul ja bussijaamas Postimeest müütatud), küsib: „Kas laps peaks kasvama õndsas maailmas, kus taskuraha tuleb emme-issi rahakotist?“ (Eesti Päevaleht 6. VI). Kuidas sa sellele ikka vastu vaidled, sest varane töökogemus kellelegi kahjuks ehk tõesti ei tule.

„Põhimõtteliselt võiks need lapsed olla lehelapsed, kui me ütleme, et see on kerge töö reklaami valdkonnas, neil oleks juures täiskasvanud juhendaja, nad ei peaks tassima raskeid kotte ja tegelema rahaga, milleks neil isegi ei ole õigust,“ ütleb aga Meeli Miidla-Vanatalu tööinspektsioonist (ERR 5. VI). Temalgi on õigus, sest kes meist oleks nõus töötama näiteks lepinguta, seaduses ette nähtud tööaega kompensatsioonita pidevalt ületades. Õnneks ongi lahendus lihtsamast lihtsam: vormistatagu töösuhe, pandagu lehekottidele rattad alla ja korraldatagu töö vahetustes.

Jah, lehelapse elu on – vähemalt murelike kodanike meelest, kes on tööinspektsioonile kaebuse esitanud – ülimalt raske, aga sugugi mitte nii õudne kui ettevõtjal praeguses Eesti Vabariigis. Vähemalt selline mulje jääb, lugedes viimasel ajal meedias sõna võtnud ärimeeste seisukohti. Nii arvas AS Standard omanik Enn Veskimägi sel nädalal algava tööandjate ja ametiühingute vahelise alampalga määra läbirääkimiste eel (kahe aasta eest vajati mäletatavasti lausa riikliku lepitaja abi), et uut tõusu pole mõtet planeerida: „Valitsuse koalitsioonilepingusse pandud tulumaksuvaba miinimumi tõus 500-le eurole annab juba nii või naa võitu 62 eurot. Tööandja ei peaks oma panust siia juurde panema. Palgad kasvavad sellega niigi 12–13 protsenti.“ Tõsi, Veskimägi pole kunagi eriline alampalga pooldaja olnud: „Inimesed saavad palgaks seda, mille nad tööandjaga kokku lepivad. Kui töövõtja ei lepi pakutava palgaga, siis ta lahkub. Alampalk heaolu ei taga“ (Ärileht 7. VI). Ilmselt on tal õigus: heaolu alampalk tõepoolest ei taga, aga elamisväärse sissetuleku ehk siiski.

Puidu- ja mööblitööstuskontserni Tarmeko omanik Jaak Nigul põrutab aga otse: „Kui meil on veerand sajandit lastele räägitud, et tehke seda, mis meeldib, siis paljud õpivadki erialasid, mida on lihtne õppida, kuid vajatakse vähe. Meil pole haridussüsteemist aastas juurde vaja 300 keskkonnakaitsjat ega 300 sotsioloogi. Tegelikult ei saada aru, et iseseisev olla tahtev riik peab piirama kodanike vabadusi. Piiramine tähendab ka kohustust riiki ülal pidada. Makse peab maksma, kuigi võib-olla ei tahaks. Meil maksab makse väga väike osa ühiskonnast ja riik ei saa hakkama. Meie vasakpoolne riik üritab siis neidsamu väheseid maksumaksjaid veel rohkem pigistada“ (Ärileht 7. VI). Nende mittemaksjate seas on Nigula arvates (vt Eesti Ekspress 31. V) ka päris palju kultuuritegelasi, kes osaühingu omanikena endale dividende maksavad (justkui välistaks OÜ omamine täistööajaga töölepinguga töötamise mujal, aga ega seda selgeks tee, nii et las jääb).

Igal juhul tundub, et pikalt vindunud IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder on ettevõtjate kaebekisa kuulda võtnud, kui ta määras kolmapäeval uueks rahandusministriks Toomas Tõniste. Viimane nendib ka ise, et ilmselt sai määravaks tema ettevõtja kogemus – on ta ju töötanud 15 aastat AS LTT finantsjuhina. Firma juhatuse liige on värske ministri vend Tõnu Tõniste ja asutuse kodulehel seisab: „25 aasta jooksul on meist kujunenud juhtiv ja hinnatud toidukaupade, alkohoolsete jookide ning kosmeetika distributsiooniga tegelev ettevõte“.

„Tunnen omal nahal kõiki makse ja seadusemuudatusi ja bürokraatiat. Saan väikeettevõtjate murest täiesti aru, et kui nad kõik oma maksud korralikult ära maksavad, polegi võimalik kasumlikult äri teha,“ nendib minister Tõniste. Ta lisab: „Jah, ma möönan, et see valitsus on maksudega mänginud“ (Posti­mees 7. VI). Nüüd on siis mänguaeg Tõnistel, kes laseb ilmselt nagu Saabastega Kass „Shrekis“ käiku nii armsusega lööva pilgu (kui teisel pool lauda on mõni ärimees) kui ka teravad küüned, kui teised valitsusest, millel ministri sõnul on „selgelt rohkem sotsiaalset mõõdet“ (samas), ettevõtja arvates liialt koormisi kehtestama hakkavad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht