Üks roll

OTT KARULIN

„Palun, härra, ma tahaksin veel!“ küsib Oliver Twist hirmunult ja eitavat vastust ette teades. Eks ole ka kujutav kunst juba aastakümneid rahastamise osas vaeslapse rollis olnud. Tänavugi moodustasid selle valdkonna tegevus- ja projektitoetused vaid 8% kultuuriministeeriumi eelarvest.

Ei saa öelda, et olivertwistlikult juurde poleks küsitud ja eks vaikselt on ka suurest pajast kujutava kunsti kausikesse kõhutäidet juurde nirisenud (kunstnikupalk on siinkohal hea näide), aga ikka liiga vähe ja justkui märkamatult. Mõne nädala eest teatas aga kultuuriministeerium, et on asunud kunstivaldkonna rahastamist korrastama, mis muu hulgas tähendab, et üksjagu lisa on loota Tallinna Kunstihoonel.

Kahe aasta eest Kunstihoone juhiks valitud Taaniel Raudsepp pole muidugi mingi Oliver Twist, kes peaaegu et sosinal almust palub, kuigi ka avalikkuse ees lärmates õigusenõudmine ei tundu tema stiil olevat. Seetõttu tuli ehk paljudele Kunstihoone toetuse tõus üllatusena ja mõjus lausa ülekuldamisena. Raudsepa rahuliku maneeriga, aga siiski kiire kõne, tema patsi köidetud juuksed, mis ei lösuta siiski niisama hobusesabana seljal, vaid on mõõdetud lohakusega kokku tõmmatud ülalpool õlgu, mis omakorda kannavad üldjuhul mahedas, looduslähedaseski toonis pintsakut – kõik see meenutab pigem Artful Dodgerit, kes väikese Oliveri oma hoole alla võtab, või noh, vähemalt püüab seda teha, sest ega see elu Fagini juureski erilist rõõmu pakkunud.

Siinkohal on aga paslik loobuda Raudsepa portreteerimisel teiste loodud tegelaste kasutamisest ja ammutada inspiratsiooni tema enda loomingust. Veel fotograafiatudengina (tõsi, siiski juba 30aastasena, sest enne kunstiakadeemiasse astumist jõudis Raudsepp õppida ka kultuuriteooriat ja keskkonnateadust) tehtud fotoseerias „Sessioon 3“ (2008) ründab pikajuukseline alasti mees kaikaga kaamerat, silmis peaaegu hullunud pilk ja liikumise jõulisus kompenseerimas keha kaitsetust. See tüüp juba härrat paluma ei hakka ja võtab ise juurde, kui tahtmine tuleb. Muide, samast aastast pärineb ka Raudsepa fotoseeria „Kunstniku taandamine“, kus pildil taas pikajuukseline alasti mees – sel korral aga patsi pandud juustega autor ise –, kes igal järgmisel fotol üha enam haihtub, kuniks järele jääb vaid aimdus kujutatavast. Enne missugune ju, sest Kunstihoone juhatajaks saanuna loobus Raudsepp loovtegevusest ning astus pärast valituks osutumist tagasi ka kunstiteos-ettevõtte Visible Solutions OÜ juhatuse liikme kohalt. Just selle Sigrid Viiru ja Karel Koplimetsaga 2010. aastal asutatud teos-firma kaudu Raudseppa kunstnikuna eelkõige teataksegi ja sealtehtu eest on teda ka enim tunnustatud.

Eks ole omamoodi tunnustus osaühingule Visible Solutions ka Raudsepa valimine Kunstihoone juhatajaks. Rühmitus aasis ju mõnuga loomemajanduse kui kapitalistide silmis kultuuri lunastaja üle, korrates pingutatud tõsimeelsusega äriajamise võtmetegevust (tooteesitlus, kontoriruumide avamine või uue turu hõivamine).

Oma tooteesitluse-performance’is kordasid Raudsepp ja Viir isikupäratu kontorilaua taga istudes kaheldava praktilise väärtusega toote seitsmeminutilist müügipakkumist kaks tundi jutti. Raske öelda, mil määral see kogemus tuli Raudsepale kasuks Kunstihoone juhatajana kultuuriministeeriumiga läbirääkimisi pidades, aga igal juhul näib ta praegu juhataja rollis end tundvat märksa mugavamalt, kui mõni aasta tagasi väljamõeldud firma esindajana. Aga eks head rollid arenegi ajas.

Aeg näitab sedagi, mitme ligudiku väärtuses Raudsepp praegusel tööpostil ametnike vahel sõeludes ja Kunstihoonele majanduslikult kindlamat tulevikku luues kehakaalu kaotab (nagu me teame Visible Solutions OÜ teosest „Ligudik, väärtusmõõdik ja kunstiteos, mis koosneb ainult iseenda väärtusest“ (2013), võrdub ühe ligudiku väärtus energia hulgaga, mis sisaldub ühes kilos inimrasvas). Loodetavasti pole riigilõiv siiski Raudsepale kui kunstnikule üle jõu käiv maksta ja kes teab, võib-olla selgub mõne aja pärast, et Visible Solutions OÜ polegi end äriregistrist lõplikult kustutada lasknud ja hakkab – kui Raudsepa lähetus Kunstihoonesse lõppenud – tuuritama festivalidel oma järgmise performance’iga „Tallinna Kunstihoone kasvatamine monopoliks“.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming