ÜKSMEELE AVALDUS

Saaremaa Muuseum, Viljandi Muuseum, Pärnu Muuseum, Läänemaa Muuseum, Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Valga Muuseum, Tartumaa Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Harjumaa Muuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Järvamaa Muuseum, Mahtra Talurahvamuu

Muuseumitöötajatele ja avalikkusele ootamatult on 10. septembril alanud radikaalne reform üle kogu Eesti asuvate maakonnamuuseumide muutmiseks Tallinnas asuva keskaparaadiga liitmuuseumi osakondadeks. Seoses algatatud reformiga peavad Eesti maakonnamuuseumide ülesannetes riigimuuseumid vajalikuks teavitada oma kolleege ja avalikkust meie üksmeelest järgmises:

* 2008. aasta Kultuuriministeeriumi haldusalas olevad maakonnamuuseumid tervitavad Kultuuriministeeriumi tähelepanu ja  tegevust Eesti kultuuri regionaalselt tasakaalustatud toimimiseks oluliste riigieelarveliste kultuuriasutuste arendamisel.

* Eesti maakonnamuuseumid on erinäolised nii oma traditsioonide, ülesehituse, koosseisu kui ka ressursside osas. Peamine ühendav tegur on meie suunatus ajaloolis-kultuuriliste piirkondade terviklikule hõlmamisele muuseumi tööspetsiifika perspektiivist.

* Eesti maakonnamuuseumid näevad oma peamise tugevusena tihedat seotust piirkondliku identiteediga. Kohasidusus tugineb olusid tundvale ja paindlikule piirkondlikule suhtlusvõrgustikule. Olulise parendusvaldkonnana näeme oma regiooni vajadustele  vastava erialase kompetentsi väljaselgitamist ja tugevdamist. Tundes vastutust iga maakonnamuuseumi kodupiirkonna kultuuripärandi edendamise ees ja kogu Eestis tasakaalustatud ning jätkusuutliku kultuurielu püsimise ees; tunnistades arenguvajadust igas maakonnamuuseumis ja koostöö parendamise võimaluste olemasolu muuseumivaldkonnas; mõistes kompromisside vältimatust arengusoovide ning seda tagavate võimaluste vastuolu ületamisel; olles teadlik majandussurutise mõjudest kultuurivaldkonnale ja vajadusest ressursse säästlikult ning efektiivselt kasutada,  oleme samuti üksmeelsed, väljendades maakonnamuuseumide tõsist muret k. a 10. septembril avalikustatud maakonnamuuseumide reformikava läbiviimise senise käigu, tegelike eesmärkide ja võimalike tagajärgede ning mõju üle.

* Eesti maakonnamuuseumid peavad vääraks ja kultuuritöötajatevahelist usaldust kahjustavaks käitumisviisiks, et nii suure kaaluga reformi valmistati ette asjaomaste muuseumide teadmata (kuni liitmuuseumi loomise otsuse avalikustamiseni).

* Eesti maakonnamuuseumid ei pea õigeks kogu Eesti muuseumimaastikku mõjutava reformi alustamist ilma ülemaaliste muuseumide  ja muuseumitöötajate ühenduste nagu- Muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing teavitamise ja kaasamiseta.

* Eesti maakonnamuuseumid peavad kahetsusväärseks, et reformist ei teavitatud muuseumidega seotud kogukonda. Peame oluliseks kogukonna kaasamist antud küsimuses, kasutades selleks muuseumide nõukogusid, maavalitsusi, valitud esinduskogusid ja omavalitsusliitusid, kodanikuühendusi ja koostööpartnereid haridus- ning kultuuriasutuste näol ja äriringkondades.

* Pikaajalist arengut eesmärgiks seadev struktuurireform toimub kiirustades ja ilma tõsiselt võetava ettevalmistuseta. Kogu riigisektoris tegevuskulude ja personali kärpimise tingimustes pole Kultuuriministeeriumil olnud piisavalt ressursse teostada reformi läbiviimiseks vajalikke eeltöid. Puudub praeguse olukorra adekvaatne hinnang ja alternatiivsete arengustsenaariumide võrdlev analüüs.

* Kõigi maakonnamuuseumide, sh hästi toimivate asutuste ümberkorraldamine peab olema põhjendatud nii sisuliselt, organisatsioonilisest kui finantsiliselt, kuid vastavad andmeid ja argumente pole esitatud. Olemasoleva süsteemi likvideerimise ja uue ettevalmistamiseks antud tähtaeg ei võimalda (kultuuriministri  moodustatud ekspertkomisjonil) sisulist tööd uut tüüpi tsentraliseeritud liitmuuseumi kontseptsiooni, struktuuri ja põhimääruse koostamisel ega käsitleda alternatiivseid arengustsenaariume.

* Reformi ettevalmistamiseks moodustatud ekspertkomisjoni koosseisu lubatud laiendamine tõstab selle esinduslikkust ja kompetentsust, kuid ei anna vastust sisulisele põhiküsimusele – kas ekspertkomisjonil on võimalik hinnata ja valida alternatiivsete arengumudelite hulgast?

* Praeguses majandusolukorras pole reformi alustamine ilma finantskalkulatsioonita ja finantseerimisallikate esitamiseta  mõeldav. Muuseumitöötajad ja ekspertkomisjoni liikmed pole saanud tutvuda reformi puudutavate kulu-tuluprognooside ja finantseerimisskeemidega.

Kokkuvõte

Senine reformi teostamise loogika on iseloomulik tsentraliseeritud juhtimisele, mis ei arvesta alluvussuhetes asutuste ja osakondade seisukohtadega, samuti eiratakse koostööpartnerite ja kogukonda esindavate ühiskondlike ühenduste arvamusi. Ilmse kiirustamise, teabe varjamise ning sisulist analüüsi vältivas õhustikus on meil alust arvata, et samas stiilis hakkab tööle ka loodav  tsentraliseeritud liitmuuseum.

Struktuurireform sisaldab lisaks võimalikule kasule ka ohtusid. Käesoleva reformikava loogikas näeme peamiste ohtudena kuluka keskaparaadi loomist Tallinnas, maakonnamuuseumide otsustusõiguse drastilist vähendamist ja senise tugeva kohasidususe kadumist. Meil puuduvad tõendid uue struktuuri võimekuse kohta lahendada seni maakonnamuuseumide ülesannete täitmisel sõnastatud probleemid.

Eesti maakonnamuuseumid peavad sellistel tingimustel teostatavat reformi pikas perspektiivis meie riigimuuseumide  arengut pärssivaks, Eesti regioonide kultuurivajadusi marginaliseerivaks ja lähiajal majandussurutise tingimustes ka õigustamatuks rahaliseks koormaks kultuurivaldkonna eelarvele. Kultuuriministeeriumi algatatud reformikava arutelu võib olla tänuväärseks alguseks maakonnamuuseumide arengupotentsiaali põhjendatud analüüsi koostamisele ning sobiva arengustrateegia valimisele Eesti kultuuri kaasaegsuse ja püsiväärtuste kestvaks tagamiseks. Eesti maakonnamuuseumid ja meie kogukonnad on edasiminekuks vajaliku tee-ehituse innukad osalised ning ühist otsivad ja leidvad kaasteelised.

Head muuseumiaastat! 

Saaremaa Muuseum, Viljandi Muuseum, Pärnu Muuseum, Läänemaa Muuseum, Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Valga Muuseum, Tartumaa Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Harjumaa Muuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Järvamaa Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Hiiumaa Muuseum

(Tekst avalikustati 2009. aasta 28. septembril muuseumide festivalil Narvas, kus see ka ühtlasi kultuuriminister Laine Jänesele üle anti.)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming