Tobude õngevõtmise õpetus

ALLAN AKSIIM

Nobeli majanduspreemia laureaatide George A. Akerlofi ja Robert J. Shilleri raamat „Kelmusi tobude püüdmiseks“ annab kriitilise ülevaate turumajandusega kaasnevatest teadlikest manipulatsioonidest ja pettustest. Kasum on selge siht, mille poole kapitalismi tingimustes püüelda, kuid alati ei jõuta selleni ausate võtetega. Raamatus võetakse järjepanu ette finantsturgude, turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna pahupool, uuringute, arstide ning regulaatorite mõjutamine toidu- ja ravimitööstuses. Kriitiliselt suhtutakse ka innovatsiooni ehk räägitakse sellest, et osa sellest on sisuliselt üha edukam pettus, ning vaadeldakse sihipärast ettevõtete pankrotistamist rikastumise eesmärgil. Eraldi käsitletakse Michael Milkeni isikut ja tema tegevust 1980. aastatel ettevõtete vaenuliku ülevõtjana.

Majandusteadlased enamasti peamiselt kiidavad vabaturgu, mööndes küll vastutahtsi, et on ka mõningad välismõjud ning jõukuse ebaõiglane jaotus nõuab leevendamist. Sellest, et manipuleerimine ja pettus ühtede rikastumiseks teiste arvelt on sama edukas vahend kasumi teenimiseks kui mõni sisulist väärtust loov aus viis, räägitakse veelgi harvem.

„Phishing“ kitsas tähenduses on veebikelmus, nt petetakse sinisilmsetelt raha välja lugudega oma raha „ajutiselt kaotanud“ Nigeeria printside jm meetoditega. Autorid on vaadanud phishing’ut laiemalt: tuuakse arvukalt näiteid, kuidas on kätte saadud phool (sõnamäng: fool – loll) ja tekitatud temas soov osta või müüa asju (tal poleks see pähegi tulnud, kui tal oleks olnud piisavalt aega ja teavet ettepaneku kaalumiseks või kui teenuse või toote pakkuja kavatsused oleksid olnud ausad). Päris maailmas on aga nii aeg, info kui ka võime seda analüüsida piiratud, mis tähendab, et piiratud on ka meie võimalus teha ratsionaalseid otsuseid.

Veebikelmused on Akerlof ja Schiller jaotanud kahte liiki: infopettused ja kognitiivsed õngevõtmised. Infokelmus või manipulatsioon saab toimuda, kui petturil on teavet, mis ohvril puudub. Kognitiivse kelmuse korral kasutatakse soovitud tulemuse saavutamiseks ära see, et ei inimestel ega organisatsioonidel ole kunagi võimalik analüüsida teavet selle täies ulatuses ning et majanduslikult ratsionaalselt mõeldakse ja käitutakse väga harva. Oleme liigina omandanud evolutsiooni käigus hulga kiirelt töötavaid otseteid, mis aitavad infot valida ellujäämise tõenäosuse ja sigimise huvides.

Raamat on kirjutatud eesmärgiga valgustada majanduses ette tulevat manipulatsiooni ja pettust. Tahes-tahtmata tuli mul mõte, et kuigi mõiste „manipulatsioon“ on justkui negatiivselt laetud, siis tuleb manipuleerimist ette ka heal eesmärgil. Teistmoodi tahavad meid käituma panna ka inimesed ja organisatsioonid, kel eesmärgiks, et inimene toituks tervislikumalt, tema võimalused oleksid ühiskonnas võrdsemad ja tänavad turvalisemad.

Laias laastus võib autoritega nõustuda, et tubaka- ja alkoholitööstuse lobi, negatiivsete mõjude peitmine nii suurel määral kui võimalik ja korporatsioonide „sõltumatute“ teadlaste rahastamine on ebaeetiline. Kui mõelda aga finantssektori peale, siis võivad küsitavusest hoolimata pidada seal paika Gordon Gekko sõnad 1987. aasta filmis Wall Street: „Ahnus – kui paremat sõna ei leia – on hea“. Ehk ongi just õige lollidelt raha ära võtta – see ongi kapitalisti eesmärk. Sellise mõttelaadiga inimeste arvates võib „rämpsvõlakirjade kuningas“ Michael Milken, kes siseteabe alusel kauplemise tõttu 1989. aastal süüdi mõisteti, olla kangelane, mitte pettur.

Selliseid raamatuid saab võtta kui harivat hoiatust, aga ka kui juhist. Meenub Ryan Holiday „Usaldage mind, ma valetan“ Ameerika meedia mõjutatavuse teemal. Hoiatavalt mõjumise asemel jõudis raamat alt-right’i meediatöötlemise tööriistakasti ning see valmistas teose autorile pärast Trumpi presidendiks valimist tublisti meelehärmi. Kui on teada, et arvestatav osa mõnest majandusharust kasutab kelmusi ja toimib tavamoraali seisukohalt eba­eetiliselt, siis kindlasti leidub ka inimesi, kes saavad sellest innustust, milliseid meetodeid kasutada saavutamaks edu ühiskonnas, kus raha kasvatamine pangakontol on kultuslik tegevus. Majandusteadlaste arusaamad maa­ilmast mõjutavad vaatlusalust maailma. Riikide edukust hinnatakse tänapäeval majanduskasvu ja SKT alusel, inimeste oma aga paljuski palga ja vara suuruse järgi. Küsimused, mida me ühiskonna liikmetena esitame, on meile ette söödetud suuresti majandusteaduse prisma kaudu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht