Teod

I. G.

ILMAR MOSS, laulu- ja tantsupidude korraldaja Millisena näete laulu- ja tantsupidude rolli XXI sajandil?

Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon tuli XXI sajandisse jõuliselt ja hästi. Seljataga on kaks õnnestunud pidu: IX noorte laulu- ja tantsupidu ning XXIV üldlaulupidu ja XVII üldtantsupidu.

Peole pürgijaid oli oluliselt rohkem kui võimalik kaasata, väga suur on laste ja noorte huvi. Üldlaulu- ja tantsupeol ulatus nende osatähtsus üle kahe kolmandiku, aastaid kestnud madal sündimus pole veel oma pärssivat mõju jõudnud avaldada. Viimase laulupeo on asjatundjad hinnanud mitte lihtsalt kultuuri-, vaid kindlasti kunstisündmuseks. Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing nentis laulupeo koondkooride nooruslikku kõla, lauljate-mängijate aktiivsuse ja vastutustunde kasvu. Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirja. Selle auga kaasnevad teatud kohustused, mida nii riik kui ka asjaomased institutsioonid peavad täitma. Veebruaris leiab aset Baltimaade ühiskonverents teemal ?Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ? ideaalid ja tegelikkus?. Usun, et konverentsil saab minule esitatud küsimus hoopis põhjalikuma vastuse. Olen kindel, et laulupidude traditsioon elab ja edeneb. Koorilaulule, orkestrimängule ning rühmatantsule igiomased funktsioonid ei kao kuhugi. Ikka sünnib inimesi, kellel on vastavaid andeid ning tarvidus leida neile rakendus. Ikka leidub eestvedajaid, kes ühistegevuse käima lükkavad ning asja sisuliselt juhivad.  Laulmine, tantsimine, mängimine on eelkõige sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik fenomen. Laulupidu on saanud tähtsaks rituaaliks: kultuurimälu, mis on kujunenud paljude põlvkondade kogemuste põhjal, toob inimesed ikka ja jälle lauluväljakule. Loomulikult kulgeb laulu- ja tantsupeo protsess oma ajastu voolusängis, olles mõjutatud majanduslikest, poliitilistest ja paljudest muudest faktoritest. See kohaneb ja teatud määral muutub, kuid säilitab kindlasti olemuslikud põhiväärtused. Aeg-ajalt ennustatakse sellele traditsioonile peatset kadu. Näiteks möödunud sajandi 90ndatel aastatel väideti, et võõrvõimu alt vabanemisega lakkas olemast innustav eesmärk ? võidelda selle võimu vastu ning iseseisvuse eest. Küsimus ei ole ju ainult millegi või kellegi vastu võitlemises, tasub võidelda ikka millegi eest. Väidan veendunult, et lauljad, tantsijad ja pillimängijad moodustavad meie elanikkonna parema osa. Ühiskond ja eriti riik peaksid seda paremini mõistma ning kõrgemalt hindama. Investeering laulu- ja tantsupeo traditsiooni edendamisse on väga hea kapitalipaigutus, mis oluliselt vähendab vajadust kulutada suuri summasid meie elu väärnähtuste korvamiseks. Traditsioon aga ei püsi ega edene ainuüksi sisemiste ressursside mõjul. Kui ei lahendata kooride, orkestrite ja tantsurühmade majanduslikke probleeme, juhtide koolitamise ning motiveerimisega seotud kitsaskohti, võib tulla tõsiseid tagasilööke. Eelseisval konverentsil otsime lahendusi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming