Teisipäeval 14.36

Kolmapäeval, 15. aprillil tähistati esimest korda Eestis mitmekesisuse päeva, millega kutsuti märkama iga inimese tähtsust.

Võib-olla tundub eraldi mitmekesisuse teema tõstatamine mõnele punnitamisena, kuid avalikus debatis tundub aina kasvavat lõhe eri hierarhiliste tasandite retoorika osas. Kui ühismeedias kõlab järjest julgemalt mitmekesisust ja võrdsust hindav ning soo- ja rahvuspõhiselt korporatiivset Eestit kritiseerivaid hääli, siis avalikus ruumis kipub peale jääma teistsugune lähenemine.

Nii lausus ka üks Tallinna tehnikaülikooli rektoriks pürgijatest avaliku debati käigus: „Kuidas seda välismaist komponenti (ülikooli) saada? Paljudel juhtudel ei piisa isegi palgast ja reklaamist, väga edukaks on osutunud lahendid, kus pannakse kokku ülikooli poolt vahendid kui ka siis eraeluline huvi, ehk siis eesti naised on saatnud korda väga suurepäraseid värbamiskampaaniaid ja seda võiks tegelikult silmas pidada, niisuguseid inimesi ma tean ka täna, kelle puhul selle teema ülestõstmine võiks olla …“ .

Kahjuks suudab see rektoriks pürgija naisi näha vaid peibutussöödana välismaa teadlaste Eestisse meelitamisel, selmet kohelda neid võrdväärsete ühiskonnaliikmetena. Eesti ei saa igavesti pugeda epiteedi „taasiseseisvunud“ taha.

Milleks meile mitmekesisus, kirjeldab väga hästi Praxise uuring „Mitmekesisus Eesti ettevõtetes“. Uuritud Eesti ettevõtete juhatustest oli juhatuse liikmetest 70% mehed ja 30% on naised, mitmekesisuse mõttes oli tulemus kesine ka juhtide rahvuse, religioossuse jt näitajate osas. Kuid uuringu ivaks on kinnitus, et mitmekesisus võib olla ettevõtete konkurentsieelis ja võimalus eristuda. Ja mitte ainult ettevõtete, küllap on mitmekesisus edasiviivam kui kesisus ühiskonnale laiemalt. (Mitmekesisema valiku ehk avaliku konkursi kasuks oleks pidanud otsustama ka Eesti Kunstnike Liidu juhatus, kui ühe Tallinna esindushoone, Kunstihoone pööningukorrusele ostjat otsis.)

21. aprillil ootab ees võrdse palga päeva tähistamine. Teatavasti on Eestis Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, eesti naised teenivad meestest keskmiselt 30% vähem.

Need teineteisele järgnevad päevad räägivad sama keelt, kutsudes võrdselt märkama kõiki ühiskonnaliikmeid ja nende panust hindama. Palgavahet arvesse võttes peaks naiste tööpäev tavapärase kella viie asemel lõppema juba 14.36.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming