Teisesooiharana pederastiast

VALLE-STEN MAISTE

On moodne ütelda sõna sekka ja anda oma toetushääl samasooiharuse ja sallivuse teemadel. Paraadid ja aktused on mulle elu aeg kui mitte vastikud siis igavad olnud, kuid ilma naljata, homoparaadi, kõige avalikumas kohas ning just seal, tervitan ma palavalt. Toetan ettevõtmise sagenemist ning ka salaja masturbeerijate, vägivallatute ja vaoshoitud liputajate jt. kaasamist üritusse.

Toetus sallivusele ja seksuaalsetele vabadustele on siin teisejärguline. On ju teada, et perversioonile leidub koht üldse vaid teatava korra repressioon, tingimustes ning sagedasti tekib mõnu, jouissance lacanlikus tähenduses, ?sealpool mõnuprintsiipi?. Laiaulatuslik seksuaalne vabastus ei tööta naudingu kättesaadavuse huvides, vaid täiesti võimalik, et ühtäkki hoopis vastupidi.

Ometi, siin nilbel maal, kus seksuaalsus on tähenduslikustatud eelkõige kui vibraatori-Vilbade ja ei-loe-raamatuid-jüride meesðovinistlik eneseusu alalhoidja, rikkuse ja jämelõualisuse kanalisatsioon, kus kiilanev ja vuntsidega mees eksponeerib avalikult oma power?it, võimet läbi trukkida oma tütrest nooremat nukukest ?, siin nilbel maal ei saa olla muud teed kui seksi avalik karnevaliseerimine. Mida tähendab mõiste ?pederast? eelmainitud vendade suus? Ikka seda, et ?mille peale sul pervert tõuseb, vaata, kuidas käitub mees?. Selliste vendade domineeritud ühiskonna pea on seksi suhtes nii kitsas mustas augus, et see tuleb sealt välja saada ja avalik karnevaliseerimine on siin kindlasti üks hea tee. Muidu ei kao vabal ajal ja hobina logisevat bemarit klopsivad kiilakad jorsid, kes tüdrukuile tissipiiksu tegemise staadiumist üle saades vaid juuste värvi ja rinna ümbermõõtu silmas peavad ning seda siis ilase naeratuse ja käe püksi ajamisega kostitavad.

Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli on avaldanud arvamust, et seksuaalsus ja religioossus on nii intiimsed asjad, et nende nimel tuleks kusagil äärelinnas, avaliku pilgu eest kõrval marssida, kui üldse marssida. Huvitav, miks seksparaad a la ?bemariga Hollywoodi ees? on meile niivõrd omaseks saanud, et me aktsepteerime seda avalikkuse kõigil tasandeil? Ühiskonna asju mõtestav ajakirjanik ei pea nõustuma ühiskonnateaduses tüdimuseni argumenteeritud loosungiga ?isiklik on poliitiline?, kuid kui ta juba sel teemal sõna võtab, siis võiks ju kursis olla ning suhestuda ja mitte positsioneeruda nagu punastav nõukaaegne perekonnaõpetuse õpetaja: ?Seks on väga intiimne asi?.

Loomulikult on seda paraadi vaja. Väga suur hulk karvase rinnaga ?tõelisi maskuliine? ei teagi, kui suur hulk neid kunstikriitikuid, telediktoreid ja muidu tublisid mehi, keda nende prouad seni imetlusega jälginud on, tegelikult omasugu ihalevad. Lugupeetud inimesed Eestis on pidanud targemaks oma seksuaalseid erinevusi seni varjata ja ühiskond suhtub teemasse paljuski üsna faðistlikult. Kust see sallivus tuleb, kui mitte ilmsiks tuleku läbi, et need nii toredad naabrid, staarid, klassikaaslased ?tegelikult sellised? on. Ja meil kõigil on oma klaassilm, valehambad, puujalg, täispuhutud rinnad või papist tuss, nagu kirjutas omal ajal Sylvia Plath.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht