Tasuta tegevus ei loe

Kaarel Tarand

Kuidas on Uue Maailma Selts seotud Lehman Brothersi ja Kreeka või Iirimaa pudupoodnikuga? Eks ikka nii, et tagumise õnnetus on ka esimese oma. Mitte otse, sest üks kodanikuühiskonna subjekt ei alusta ju tegevust pangalaenu võtmisest või äriplaanist. Seos  on kaudne. Mida halvemini läheb tulundussektori subjektidel üle ilma, seda vähem jääb inforuumi, tähelepanu, aega ja lõpuks ka ainelist toetust mittetulunduslikule kodanikualgatusele (väärkujutelma tõttu, nagu oleks just äritegevus inimühiskonna vundament). Riigivalitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad muuga. „Korralikud kodanikud” samuti. Kõige sellega, mis on rahas mõõdetav. Kodanikuühiskond aga ei mahu mõõdetava  majandustegevuse sisse, seepärast tuleb ta kõne alla viimases järjekorras, kui üldse. Täiesti omapead jäetuna ei tule aga kodanikualgatus kehtivas arusaamade ruumis enamasti pikalt toime. Miks nii?       

Retoorika ja ehk ka korralduslikul tasandil on Eestis kõik kenasti. Reaalse võimuga täitevvõimu esindajad on laitmatult omandanud need mesised sõnad, mida kuskil külaseltsis pidulikul puhul lausuda. Et olete tublid ja maa või linna sool ja et teie õlul püsib maailm ja … siis lõpuks moka otsast seda ka, et me toetame teid, kuid ärge ainult raha küsige. Juba kümmekond aastat tagasi kiitis riigikogu heaks kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni,  on asutatud kodanikuühiskonna sihtkapital, lepitud kokku mitmesuguseid hea tava eeskirju jne. Vabaühenduste liit EMSL teeb mitmekesist tänuväärset tööd, Eestis on kokku lepitud isegi nn kaasamise hea tava, mis annab näpunäiteid avaliku võimu riiklikele ja kohalikele asutustele aktiivsete kodanikega läbikäimiseks ja nende huvidega arvestamiseks. Meil on maakondlikud arenduskeskused, kust huviline abi saab. Pilt, peab ütlema, on peaaegu  täiuslik, kui ei oleks mõnda hiiglaslikku „aga”, kirjutamata suhtumist.   

Esiteks peaksime kõik lähtuma arusaamast, et kodanike suurest arvust hoolimata on nad korrastatud struktuuri ning hästi eeskirjastatud käitumisega avaliku võimu asutuse suhtes  alati nõrgema positsioonil. Asutuses kulgeb aeg kodaniku ajast teistmoodi. Ja seda on kõikvõimalikel menetlusetappidel võimalik kuritarvitada. Näiteks vastata viimasel, mitte esimesel seaduses lubatud võimalusel ja vingerdada sajal muul viisil, oodates, et kodaniku esialgne ind lahtub ning tema ootuste horisont allapoole laskub. Ametkonnal on aega uurida ja mõtiskleda ja see kõik on palga sees ja kulu pole, kodanikule tähendab iga viivitatud päev  kulu nii rahalises kui psüühilises mõttes. Mittetulunduslikku tegevust ei vaena keegi sihilikult, poliitilise klassi silmis on see lihtsalt teisejärguline, kuna asub n-ö kulu-, mitte tulupoolel. Meenutagem, milliste suhtarvude, näitajate ja suundumustega tavatseb me statistikalembene peaminister žongleerida. Need on kõik seotud kasvu, paisumise, kasumi, rikastumise, efektiivsuse ja muu tulundustegevuslikuga, kapitalistliku ettevõtlusega, millega võimalikult  sarnaseks soovib võim kujundada ka avaliku sektori tegevuse. Kolmas või vabasektor (sel lapsel on veel mitu nime) pole ettevõtluse žargoonis üldse kirjeldatav. Eranditega, sest on rida MTÜsid, mis asendavad puudulikel turgudel (kust kasumit välja ei pigista) ettevõtteid. Selles pole midagi Eestile unikaalset. Oma lähiajaloost tulenevalt on Eestis levinuimaks võõrkeeleks inglise keel, mille abil hoiakuid maailmast ammutame. Kõige rohkem toodab  ingliskeelset teksti veebiavarustesse mõistagi Põhja-Ameerika. Vastavalt ka mentaliteeti (oleks kena pealkirjastada: „Uue Maailma mentaliteet hävitas Tallinnas Uue Maailma Seltsi”). Wall Streetilt vaadates tundub kogu Euroopa mõttetu, kogunisti lootusetu maailmaosa, sest Euroopas ei maksimeerita kasumit ja efektiivsust, mistõttu ka universaalne mõõdupuu, SKT inimese kohta, näitab Euroopat USAst kõvasti kehvemana. Ameeriklased ja eriti nende orkestris  soleeriv finantsmaailm ei näi iial mõistvat, miks eurooplased arvavad end kogunisti ameeriklastest paremini elavat, kui ometi SKT näitaja järgi see nii olla ei saa. Et kaugemale või lihtsalt teise harusse arenenud kultuur peab puhkust tööga sama väärtuslikuks, mis sest, et puhkuse ajal tehud „tasuta tööd” ei saa arvutada SKT sisse, ei tule ameeriklasele pähegi.     

Mõtteviisis, et need, kes ei tee, nagu mina, on minust tobumad, pole midagi üllatavat üksikisiku puhul. Riigid ei tohiks nii mõelda.  Küllap on valitsusel ja erakondadelgi ajuti raske mõista seda ühiskonnaosa, kes ei taha end rakendada kasumi teenimisse, vaid majandavad (abi vajamata) küll kenasti nulli, kuid kuna nad ei näita kasvu, pole neist ka mingit kasu. Valitsus ju arvab, et tema ülesanne on parandada riigi kohti kõikvõimalikes edetabelites. Paraku on need edetabelid reeglina vaid majandusliku sisuga, muude väärtustega, sealhulgas ka kodanikuaktiivsus, on ametis vaid mingid  valitsusvälised punktiandjad, kelle andmed riigireitingute määramisel arvesse ei tule.   

Ma arvan, et vabasektor ei eelda riigilt muud kui võrdset kohtlemist, muuga saab ta ise suurepäraselt hakkama. See ei tähenda ilmtingimata, et näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tuleks paigutada sama suur hulk raha kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.  Aga seda küll, et iga kodaniku kulu vabasektoris oleks samal moel piiranguteta mittemaksustatav nagu ettevõtluses.   

Kõige olulisem on siiski aru saada, et kodanikuühendused ei saa kasvada suureks  ei liikmete arvult ega ka majandustegevuselt. Niipea kui neile kehtestada (kasvu)nõudmisi, mille puhul on võimetus nõudmisi täita ette teada, muutub kogu jutt ühenduste toetamisest ju silmakirjalikuks. Aga miks ei saa kodanikuühendused saada suureks? Oma loomult on nad ennekõike usaldusühingud. Usaldus tekib ja püsib, kui inimesed üksteist hästi tunnevad. Inimaju võime suhteid hallata on piiratud (määratud Dunbari arvuga 150). Kui inimesed  üksteist usaldavad, annavad nad ühiskasutusse ka oma vara ja raha. Näiteks ükski erakond ei ole usaldusühing, mistõttu nad on ka riiklikul ülalpidamisel. Liikmed ju keelduvad erakondi vajalikul määral ülal pidamast.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht