Tantsuteater Tee Kuubis tõlgib jalgpalli tantsukeelde

Tallinna ülikooli koreograafia osakonna tantsuteatri Tee Kuubis osalus jalgpalliaktsioonis koosneb peamiselt kahest osast: avaetendusest ja näituse raames ning Kinobussiga ringi sõitmise ajal antavast etendusest.

Avaetenduses, mis jõuab vaatajateni täna õhtul kell 19 Tallinna Kunstihoone esisel  asfaldil (või väga halva ilma tõttu Kunstihoones sees), osaleb 11 tantsijat + 1 (kohtunik, treener või pealtvaataja – seda ei tea ta veel isegi).

Algidee on jalgpall kui elustiil ja suhtlemiskeel, inimesed kui võistlejad ning meeskond kui sotsiaalne grupp, mida ühendavad kindlad mängureeglid. Kas hea mängija on see, kes oma eesmärgi saavutamisel vähem valib? Meie vastus on: “Keha on mängus tähtsam kui pall!” Etenduse läbiv tantsutehnika on kontakttants, mis tundus lavastaja ­Oksana Titovale kõige sobivam meeskonnas toimuva tõlgendamiseks – mängu käigus tõusevad esiplaanile suhted  ja iga osaleja roll järjest kasvab. Koreograafia loomisel on aktiivselt osalenud iga tantsija, tänu millele on liikumine ehtne, mitmekülgne ja eripärane.  

Enam-vähem samu teemasid käsitleb TLÜ koreograafia osakonna viimase kursuse tudengite loodud kaasaegse tantsu etendus “Mängu-uni”, mida näeb Kunstihoones neljal korral: 4. XI, 10. XI, 15. XI ja 18. XI algusega kell 15.

Kaks  mees- ja neli naistantsijat on kahe kuu jooksul proovinud ise jalgpalli mängida, küsinud sõprade arvamust, käinud vaatamas profijalgpallurite treeninguid ning püüavad nüüd kõik kogetu tantsukeelde tõlkida ja üldistatuna publikuni tuua. Materjal on osutunud ootamatult tantsuliseks, võib-olla isegi nii tantsuliseks, et publik üsna avatud meelega näitusesaali võiks astuda ja mitte heituda sellest, kui iga pisut absurdi kalduv mõttekäik päris arusaadav pole. Jalgpall ja tants on võrdselt kehamäng, meie trenni-eelne soojenduski on väga sarnane, kuigi erinevalt eesmärgistatud. Füüsiline kontsentratsioon ning vaimne keskendumine ja pürgimine mahuvad kuskile soojenduse ja venituse vahele, see on tantsu ja spordi kokkupuutepunkt. Kui lisada taustamuusika ja mõni narratiiv, võib pealtvaatajat ees oodata üllatus uuest ja vana äratundmine.