Suur-Karja tänava patsient

Kaarel Tarand

23. augustil 2002. aastal lausus toonane peaminister Siim Kallas ajaloolised sõnad: „Ühtlasi viib kultuuriministri tagasiastumisavaldus Eesti poliitilise kultuuri ametlikult XXI sajandisse”. See käis kultuuriminister Signe Kivi kohta, kes võttis enda kanda poliitilise lõppvastutuse kultuurkapitali tegevjuhi finantskuritegude eest. Kaheksa aasta jooksul on poliitilises kultuuris juhtunud mitmesugust, aga poliitilise lõppvastutuse võtmist  ministrid vabatahtlikult enam ei harrasta – ilmselt siis on see, Kallase silmas peetud sajand Andrus Ansipi ajal „poliitiliselt” lihtsalt läbi saanud.    

Vastutuse võtmise kohti aga oleks kultuuriministril küllaga. Näiteks juhtus kolm aastat tagasi Vene teatris nii, et aasta lõpuks oli majandatud ennast nii umbes 5 miljoniga miinusesse. Kuidas, ei saanudki selgeks, kuigi teemaga tegeles isegi riigikogu. Valitsus maksis selgelt süülise iseloomuga puudujäägi lihtsalt lisaeelarvetest ja reservidest kinni. Inimesi teatri juhtimissüsteemis toona ka vahetati või lahkus mõni ka ise. Poliitilist  vastutust ei võtnud keegi.     

Hoopis kangem pauk aga tuli alles sel nädalal riigikontrolli püssist. Riigikontrolli arvamuse järgi on Peterburi Jaani kiriku  ehitamisel võetud riigile põhjendamatuid kohustusi kõrgete laenuintresside kaudu tervelt 20 miljoni krooni ulatuses. Kuidas see kuritarvitus võimalikuks sai, kultuuriministeerium ei selgita, vaid väidab hoopis, et on tegutsenud seadusetähe järgi ja õigesti. Olgu, kuidas on, kirikuehitus läheb ikkagi kallimaks, kui rahaeralduse otsustajad valitsuses ja riigikogus seda ette nägid. Ja probleem ei ole siin niivõrd hinnas kuivõrd kultuuriministeeriumis  levivas „poliitilises tahtes”, mis on alati üle kehtivatest mängureeglitest. Küllap Eesti Kontserdi juht ikka neid ehitusja rahaasju riigikogust paremini teab, eks ole ju, proua minister!       

Sel taustal tundub eriti kummaline jooksvat eelarveaastat kolmemiljonilises miinuses majandava ERSO direktori täiesti teistsugune kohtlemine. Ei mingit toetust, ei mingit mõistmist, vaid tänavuse praktika järgi kultuuriministri personalipoliitikas ikka kohe silmusega köis üle lähima oksa ja …       

Nagu ERSO direktori avalikus kirjas (vt Sirbi koduleheküljelt) üksikasjalikult on ära seletatud, ei ole ERSO eelarvest sentigi põhjuseta kulutatud, vaid ikka ministri reformikavade täitmiseks. Ja kui minister poolel teel ümber mõtleb, annab asjaosalistele rahalise katteta lubadusi ning sedakaudu eelarvekulu põhjustab ja lõpuks veel lisakulude katteks lubatud raha ERSO-lt uuesti ära võtab, siis tundub magedamast magedam püüd veeretada vastutus tekkinud finantsolukorra eest käsuandjalt käsutäitjale.       

Ministeeriumi arusaamine asjast on teine. Muusikanõunik Eero Raun kirjutab oma blogis ERSO tülist: „Rõhutan, et kahe tippkollektiivi ühest asutusest teise liikumise kulud said täpselt arvestatud ja kaetud, nii et kummalegi asjaomasele asutusele see rahalisi probleeme ei tekitanud. Ning erinevalt 2009. aastast ei ole ei ERSO ega teiste muusika valdkonna riigiasutuste eelarvet kordagi kärbitud.” Nii ongi. Eelarvete kohal on aga hõljunud legend poliitilisest rahast, mõnest miljonist, mille Tõnu Kaljuste olla lubaduste ja vassimise tõttu hädas kultuuriministri heaks välja võlunud peaminister Ansipi käest, et loodav oratooriumikoor saaks asutatud ja kulud kaetud. Formaalselt  ongi ERSO direktor süüdi, et jäi uskuma oma poliitilise ülemuse rahalubadust. Aga kuidas me siis peaksime elama siin vabas Eesti riigis? Kas uskudes oma valitud juhtide välja antud veksleid või pidades neid patoloogilisteks valetajateks?       

Õigupoolest on olukord kultuurielu poliitilisel juhtimisel juba ammu arenenud tasemele, kus pole mitte midagi peale hakata poliitilise analüüsiga, vaid vajatakse pigem psühhoanalüüsi. Ministrit liikuma panevate jõudude hulgas domineerivad selgelt kaks. Esiteks langeb minister juhuslike uitmõtete ohvriks. ER SO ja teiste suurte kutseliste kollektiivide ühendamine/reorganiseerimine  kuulub just seda tüüpi juhuslike signaalide hulka, mille külge minister klammerdub, nähes neis oma „suurt poliitilist ideed“, oma monumenti, mille juurde rahva rada eal ei rohtu. Need uitmõtted ei paigutu laiemasse konteksti, kuna see puudub.       

Juhuslikest infokildudest ei teki tervikpilti ja need ei toeta süsteemset mõtlemist, mille käigus tuvastada probleem, uurida selle tekkepõhjusi ning otsida lahendusteid. Teoorias peaks minister siiski hästi teadma, kuidas toimida. Tema eluloos leidub märge NLP (neurolingvistiline programm) kursuste  läbimise ning meisterpraktiku tiitli saavutamise kohta aastal 2002. Need kursused annavad reklaami väitel võime mõista, kuidas inimesed organiseerivad oma mõtlemist, tundeid, keelt ja käitumist, et saavutada silmapaistvaid tulemusi. NLP-oskuste rakendamine Neeme Järvi ja teiste Eesti suurte muusikajuhtide ambitsioonide mõistmiseks oleks ehk aidanud eesmärgita alustatud muusikakollektiivide suurliitmise katsest  hoiduda.     

Teise psühholoogilise probleemi ulatust aitavad mõista kultuuriministri päeva- ja nädalakavad, mis on täis pealiskaudsust  ning sisulise infovahetuseta ilusat oleskelu. Umbes nagu Putin Kalinaga Siberis. Kalendrist (aga seda kinnitab ka Siitani avalikus kirjas näitlikustatud ministri akontaktsus) vaatab vastu lakkamatu põgenemine tegelike probleemide eest, mille kaasnähtusteks on hirm, viha ja agressioon. Võimetus oma vigu näha, neid tunnistada ja parandada on kiirtee ebaadekvaatsuseni, mis avaldub reaalsuse tõlgendamises endale sobivaks, poliitika  eksimatust pühitsevaks. Lõhe tegelikkuse ning otsustaja nägemuste ning tunnete vahel kasvab. Aina raskem on leida kooskõla sisemiste ja väliste signaalide vahel. Kasvab hirm ja koos hirmuga ka otsustavus, sest pole paremat viisi hirmust ülesaamiseks kui oma tugevuse avalik ja jõuline demonstratsioon. Praegu ei paista küll, et keegi suudaks kultuuriministri sellest nõiaringist päästa, ainus retsept on märtsis valijate käes. Seni  aga ootavad kultuuriasutused põnevusega, kelle saatus on saada järgmine pikselöök.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming