Soov on õilis, aga stiimuleid vähe

Marek Strandberg

Meie teaduse omapära on see, et see puudutab Eestit. Seda teevad eestlased Eesti maksumaksjate (ka ELi raha on osaliselt ju sealtsamast) raha eest jne. Vähemalt on see üks selge omapära. Sirbis autoreid otsides ja teadusasju toimetades kogen, et neid, kes oleksid valmis ja ka suutelised teadusest kõnelema-kirjutama, polegi palju. Ometi tundub, et teaduse üks rolle peab kindlasti olema seismine näoga rahva poole, et teaduse teema muutuks normaalseks (ja levinumaks kui horoskoobid) kultuuri- ja suhtlusteemaks. M. S. * Kas on vaja, et teadus oma teemade ja probleemidega oleks avalikkuse jaoks kajastatud sagedamini just teadlaste eneste poolt? Volli Kalm, Eesti Teadusagentuuri käivitamise projektijuht: Pole võimalik mitte nõustuda. Vastus on mitmekihiline: avalikustamist teadusüldsusele nõuab nüüd esimest korda ja otsesõnu ka institutsionaalse uurimistoetuse määrus (ilmunud 03.01.2012 Riigi Teatajas – M. S.). Siin on põhimõte selles, et teadusel, mida keegi ei loe või lugeda ei saa, pole ju olemuslikult mõtet, sõltumata sellest, kui hea ta on. Järgmine kiht on aruanne üldsusele, et mida maksumaksja raha eest on tehtud. Ja siin on ehk asi veelgi halvem, sest avalik selgitamine põhineb ainult üksikute entusiastide initsiatiivil, või mis veelgi halvem – mõnikord ka üksikute tagasihoidlike tulemuste, kuid kõrge enesehinnanguga inimeste enese üleskiitmisel. Ühesõnaga, soov on õilis, aga stiimuleid vähe. Seepärast arvan, et Sirbi initsiatiiv pakkuda kaitstavate väitekirjade tutvustamist on suurepärane, iseküsimus, kuidas jõuda sinnamaani, et kõik kaitsnud saaksid tutvustatud. Minu teada nõuavad suuremad ülikoolid PhD töö A4 lk pikkust eestikeelset ülevaadet-tutvustust, mis raamatukokku välja pannakse.

Kas teaduse populariseerimine, selle avalik tutvustamine võiks olla üheks teguriks, mida peetakse silmas, kui hinnatakse teadlase taset ja otsustakse tema tegevuse rahastamise üle? Kas see võib saada reegliks teadusagentuuri otsuste puhul?

Minu hinnangul tuleb see kõne alla ainult paljude muude asjadega võrdsetel tingimustel. Esmane on ikkagi töö tulemuste teaduslik või rakenduslik tähtsus ja uudsus, nõrkust või keskpärasust ei kompenseeri ega vabanda välja ükskõik kui hea populariseerimistöö. Õnneks on mõnikord korralik T&A töö ka ise hea reklaam, näiteks Science’i või Nature tasemel ilmunud vähesed tööd on kõik ka kohalikus meedias kajastamist leidnud. Sama on rakenduslikumate töödega, nt Soomere üleujutuste modelleerimine, Ahase mobiilpositsioneerimine, Villemsi juutide jt geeni- ja päritoluuuringud jne. Aga tihti on siiski nii, et tugevad teadlased ei võta sõna ei Horisondis ega Eesti Looduses, Postimehest rääkimata.

Archimedesest tuleb ETAGi üle ka teaduse populariseerimise funktsioon, mis siiani on tegelnud peamiselt koolilaste olümpiaadide ja tudengitega, loodetavasti jõutakse edaspidi ka teadussaavutuste tutvustamiseni.

Kas „loov kirjutamine” (nii nagu seda lääne pool nimetatakse) oleks kõrghariduse, ka doktoriõppe, kohustusliku osana mõistlik ja vajalik? Pean siin silmas loodus-, täppisja inseneriteadusi.

Suuremates ülikoolides on magistri- ja doktoritudengite tasemele mõeldud kursusi, näiteks scientific writing ja scientific presentation, aga need on natuke teise suunitlusega, st mõeldud suhtluseks teadlane–teadlane, aga mitte teadlane–publik (maksumaksja – M. S.). Muidugi võiks midagi sellist olla, vähemalt valikainena, ja ma usun, et huvi oleks küll.

Mõnikord mulle tundub, et tegelikult on teaduse lihtrahvale selgitamise probleemi taga hoopis fundamentaalsem mõttelünk. Usun, et väga värskendavalt mõjuks mõtteharjutus, kui avalikust teadusrahast finantseeritav (aga miks mitte ka iga avaliku raha kasutaja!) püüaks ette kujutada, kellele tema töö tulemused ka tegelikult huvi pakuvad või vajalikud on, ja kas ta ise näiteks tööandjana oleks valmis selle töö eest nii palju maksma, nagu ise saab. Pakun, et mitte kõige meeldivam järeldus võib tekkida just palgaskaala alumises osas olijail, samal ajal kui meie keskmised ja üle keskmise tugevad teadurid on alamakstud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming