Ruhrpott. Ruhri katel

Reet Varblane

 

 

Ruhrimaa paljurahvuselised koolilapsed raamatust “Gesichter von Kulturen”.

Igal lapsel oma lugu omas keeles.

 

Nordrhein-Westfaleni liidumaad iseloomustavad esmapilgul üksteist lausa välistavad tunnused. Nordrhein-Westfalen on üks tihedamalt asustatud Euroopa piirkondi, läbi ja lõhki urbaniseerunud keskkond. Üks suurlinn järgneb teisele, õigemini üks kasvab märkamatult teiseks üle.

Nordrhein-Westfalen on vana ja väärikas tööstuspiirkond. Kes siis ei teaks Ruhri kivisöekaevandusi ning kaevurite ränkrasket eluolu XIX sajandi lõpul ning veel XX sajandi algul. Ruhr on imperialistliku suurtööstuse sünonüüm. Kuid tänapäevane Ruhri piirkond on vanade, moraalselt amortiseerunud tööstuskomplekside elluäratamise, neile uue elu andmise eeskujulik näide. Peaaegu iga Ruhri linna lähistel on oma industriaalkultuuri park, mis kõik kokku moodustavad Westfaleni tööstusmuuseumi. Zollern II/IV Dortmundi, Hannoveri söekaevandus Bochumi, vana Henrichenburgi laevatehas Waltropi, Gernheimi klaasitehas Petershageni, Zollverein Esseni külje all, kui vaid väike osa neist välja tuua. 1980ndate keskel, kui oli lõplikult selge, et senise tööstuse aeg on läbi, mõlgutati sealgi amortiseerunud komplekside lammutamise ning uute, kiiret tulu tõotavate hoonete püstitamise mõtteid. Õnneks sai see aeg kähku mööda: võitis terve mõistus ning terviklik tulevikunägemus. Zollvereini kompleksi kontseptsiooni on välja töötanud Rem Koolhaasi arhitektuuribüroo ning Esseni linn (Nordrhein-Westfaleni liidumaa toetusel) ei ole paljuks pidanud lasta inglise arhitektuuri suurkujul Norman Fosteril sinna projekteerida.

Kui praegu elab uus disainikeskus (aga mitte ainult) eelkõige ruhrlaste ja sakslaste jaoks, siis olen kindel, et sellest piirkonnast kujuneb tõeline turismimagnet. Ega asjata ei nimetatud kogu seda piirkonda 2010. aasta kultuuripealinnaks – Ruhrgebiet. “Muutus kultuuri ja kultuur muutuse kaudu”, “Mitmekesisus ühtsuses ja ühtsus mitmekesisuses”, “Ruhr, Euroopa mudel”, “Essen, külalislahkuse ja kunstide linn”. Need on mõned loosungid, mille vaimus valmistutakse kultuuripealinna staatuseks.

Nordrhein-Westfalen on ka Düsseldorf, Köln, Bonn, Oberhausen, Münster. Vahemere-hõnguline Köln, kus hinnatakse kõrgelt oma karnevalitraditsiooni ning eelkõige selle autentset tänavatasandit. Düsseldorf, mille kunstiakadeemia on läinud kunstiajalukku eelkõige tänu Joseph Beuysi tegevusele. Aga ka liidumaa pealinn Düsseldorf, kus toimib ideaalne kultuuriinstitutsioonide võrgustik. Saksa liitriigi endine pealinn Bonn, mis on pealinna staatusest ilma jäänuna tõestanud ennast ülikoolilinnana. Aga ka Bonni “Videonale”, Oberhauseni lühifilmifestival, Münsteri skulptuuriprojekt. Igal linnal on midagi, mille kaudu nad ennast kultuuriliselt identifitseerivad ja mille üle nad on uhked. Ning Dortmundi kontserdi, Düsseldorfi tantsumaja ja mainekad teatrid.

Aga on ka Reini jõgi ning ohtralt saagasid ja lugulaule, saksa traditsioonilist kultuuri.

Ja on äärmiselt kirev elanikkond: on korealasi, türklasi, venelasi, lõuna-ameeriklasi, aafriklasi, grusiine, serblasi, rumeenlasi. Muide, Düsseldorfis elab üle 8000 jaapanlase, sealne on üks suuremaid jaapanlaste kolooniad üldse. Nordrhein-Westfaleni elanikke ei tundunud kimbutavat hirm võõraste  ees.

Ja mis kõige olulisem: igal sammul kohtab tõeliselt toredaid inimesi, kes teavad, et see mida nad teevad, seda tuleb innu ja rõõmuga teha, nagu öeldud piiblis: tee, mida sa tegema pead, ning siis tulgu, mis tuleb. Nimetagem vaid mõningaid neist, kellega kokku puutusime: Kölni Püha Peetruse jesuiitide kiriku kunstijaama initsiaator Friedhelm Mennekes, Ludwigi muuseumi direktor ja Münsteri skulptuuriprojekti kuraator Kaspar König, Düsseldorfi kunstihoone kuraator Peter Gorschlüter, kultuuripealinna projekti üks autoreid Nadja Grizzo (kontseptsiooni kirjutasid nad valmis neljakesi), Düsseldorfi liidumaa kantselei kultuuriosakonna juhataja Gerhard Horn, Verena Vielmeyer. Olen kindel, et võib koostada sootuks teise nimestiku, kus on sama mainekad, intelligentsed ning pühendunud inimesed.

Möödunud aastal oli seal Baltimaade kultuurifestival “scene nrw”, praegu on Eestis nende festival “Ruhrpott”. See on üks kummaline katel, mis tundub mõnusalt koos podisevat, kuid samas ei riku ka iga komponendi eripära.

 

 

 

PEALELEND: NADJA GRIZZO 

 

Ruhrimaaga koos kandideerisid kultuuripea-linna tiitlile veel Köln ja Münster, mõlemad vanad kultuurilinnad. Võitis kogu piirkonnale suunatud projekt. Mis on Ruhrimaa kultuuripealinna kontseptsioonis kõige olulisem?

Meie projekti “Rurhgebiet” laiem eesmärk on sisendada siinsetele inimestele enesekindlust, aidata neil leida uut identiteeti. Ruhrimaad on üldiselt peetud inetuks tööstusmaastikuks ning siinse kultuuri vastu ei ole erilist huvi tuntud. Nüüd on meil võimalus ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha.

Alustasime kontseptsiooni väljatöötamist neljakesi, nüüd on meid 15. Praeguseks on meil oma kontor ning nüüd tuleb meil koostöös kõikvõimalike institutsioonide ning eelkõige huvilistega atraktiivne programm kokku panna. Et asi tõesti toimima hakkaks, selleks tuleb võimalikult palju kohalikke inimesi kaasa haarata: nad peavad tundma, et just nemad ise saavad kõige rohkem ära teha selleks, et meid hakataks ka väljaspool hindama. Kuna kultuuripealinna staatus kestab aasta, siis anname meie oma regiooni igale linnale ühe nädala enda tutvustamiseks: 52 linna ja 52 nädalat. See oleks lisaks põhiprogrammile.

Ruhrimaal puuduvad turistliku piirkonna atribuudid: kaardid, viidad, kiirteedele peale- ja mahasõidud, ööbimiskohad. See kõik tulebki “Ruhrgebie’i” projekti raames välja arendada.

Me ei taha organiseerida ühekordseid kõrgkultuuri sündmusi, festivale. Kultuuripealinna staatus peab aitama kaasa kestva kultuurivõrgustiku loomisele.

Meie projekti toetasid algusest peale regiooni kõigi 52 linna valitsused, osa raha tuli erafirmadest, oma roll oli inimeste isiklikul initsiatiivil. Ning nüüd on suur lootus ka Euroopa fondidel.

 

Kas erakapitali toetust oli lihtne saada?

Võib öelda, et jaa. Siinsed ettevõtted  on meie projektiga hästi kaasa tulnud. Kolmandiku rahast oleme saanud linnadest, kolmandiku liidumaalt ja kolmandiku erafirmadelt.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming