Pealelend: uued kultuuriesindajad

Ott Karulin

Kultuuripoliitikas on viimastel aastatel toimunud nihe väärtuspõhiselt kultuuridiplomaatialt pragmatismi suunas, viimase põhimõisteks on kultuurieksport. Mil määral te selle väitega nõustute ning kuidas mõjutab see nihe kultuuriesindaja tööd? Millised on selles kontekstis väljakutsed just teie sihtriigis?

Dimitri Mironov, tulevane kultuuriesindaja Moskvas: Kultuurist on tõepoolest saanud postindustriaalses ühiskonnas üks ekspordiartikleid. Seda on ta olnud ka enne, kuid loomemajanduse ajastul on see lähenemine üha tähtsam. Samal ajal ei vastandaks mina ars gratia artis’t sellele, mida nõuab tänapäeva elu. Kunst sünnib poliitilistele vastuoludele ja majandusväljavaadetele vaatamata. Kultuuriesindaja roll ongi vaadata Eesti kunsti natuke pragmaatilisema pilguga, et ära arvata, kus potentsiaalse sihtturu nõudlus kohtub meie võimalustega. Oluline on ka tasakaalu hoidmine kultuuridiplomaatia ning -ekspordi vahel. Usun, et kumbagi ei leia esindaja töös „puhtal kujul”. Kultuuriesindaja töö peab selles kontekstis olema „täpsem”: iga projekti puhul tuleb mõelda selle peale, mis on selle eesmärk ja soovitud tulemus ning kuidas see võiks toetada ka kultuurieksporti. Venemaa on tohutu potentsiaaliga turg, kus Eestit tuntakse siiski päris hästi. Nii suurel turul oleme siiski suhteliselt väiksed tegijad ning peamine väljakutse ongi teha meie kunst veelgi nähtavamaks. See on oluline ka kultuuriekspordi arendamiseks.

Rea Rannu, tulevane kultuuriesindaja Pariisis: Kultuuridiplomaatias on riigi kuvandi loomise kõrval üha enam tegemist ka aktiivse kultuuriekspordiga. See ei ole mitte ainult vältimatu, vaid ka vajalik suund. Ometi ei tähenda see, et kultuuridiplomaatilisi otsuseid tehakse eelkõige majanduslikku tasuvust silmas pidades. Sageli toob ka traditsiooniline väärtuspõhine kultuuridiplomaatia kaasa soovitud aktiivse liikumise nii majandus- kui ka turismivaldkonnas. Parim sellekohane näide on mõne aasta eest Pariisis aset leidnud Eesti festival „Estonie tonique”, mis oli ideaalne lähtepunkt partnerlussuhete loomisel ning pääse rahvusvahelistele festivalidele. Eesti festival aasta lõpus Prantsusmaal Nantes’is hõlmabki juba nii kultuuri- kui ka majandusüritusi.
Nõustun, et majanduse roll kultuuris kasvab ning et sellega peab läbimõeldult tegelema. Pragmaatilise kultuuridiplomaatia valguses suureneb kultuuriesindaja roll kontaktide vahendaja ning sihtriigi võrgustiku tundjana. Praktikas tähendab see seda, et savoir-faire tuleb kokku viia ideedega ja need üheskoos tööle panna. Näiteks on Eesti üles näidanud elavat huvi Prantsuse disaini, sh tekstiilitööstuse arengu vastu ning vastastikuste külastuste tulemusel on sündimas mitu koostööprojekti.

Eike Eller, tulevane kultuuriesindaja Brüsselis: Pragmatismi suunas on liigutud või liigutakse kultuurivaldkonnas mitte ainult kultuuridiplomaatias. Põhjuseks on  vajadus leida kultuuri rahastamises traditsiooniliste allikate kõrvale uusi. See on tinginud suurema hulga projekte, et näidata kultuuri seoseid teiste eluvaldkondadega ning põhjendada rahastamise vajalikkust laiemalt.
Kui iseseisvuse taastamise järel olid teretulnud igasugused kultuurikontaktid ja koostöövõimalused, siis nüüdseks oleme harjunud toimetama vabadena avatud ühiskonnas.  Meil  on märkimisväärne rahvusvahelise koostöö kogemus ja seetõttu oleme valivamad nii partnerite kui väljundite osas. Kuna ressursid on alati piiratud, tuleb teha valik.
Nii kultuuri- kui ka välisministeeriumi huvi on ideaalis toetada rahvusvahelist kultuurikoostööd ja eesti kultuuri tutvustamist viisil, mis pakuks sisulist huvi  kultuuriprofessionaalidele Eestis ja välismaal, tutvustaks seeläbi Eestit kultuurimaana, looks platvormi, kus oleks võimalik diplomaatiline suhtlus, ning annaks loojatele väliskontakte. Pikemas perspektiivis viiks see  kahe maa kultuuriprofessionaalide jätkuva koostööni, kus riigipoolset sekkumist või tuge enam tegelikult vaja ei oleks.
Belgias on lähiaastatel üks olulisemaid töösuundi Eesti eesistumine ELi nõukogus 2018. aastal, see hõlmab ka   kultuuriprogrammi. Eesistujariigil on kindlasti võimalik saavutada oma ettevõtmistele suuremat tähelepanu ning mitmed Belgia partnerid on tavapärasest koostööaltimad. See tuleb heas mõttes ära kasutada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming