PEALELEND: Toomas Tiivel, välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor, riigi protokolliülem

K.T

 

Kui üldine ja kindlalt välja kujunenud kohustus ja tava Euroopa demokraatiamaadel on rahvusvahelises suhtlemises, näiteks riigivisiitide käigus rituaalsete mälestus- või austamistseremooniate läbiviimine ja sellest tulenevalt riikliku tähtsaima rituaalipaiga olemasolu?

See on kena, ent mitte kindel tava. Mõnel riigil lihtsalt ei olegi sellist väljaehitatud kompleksi. Ent kui on, siis on tegu visiidile tulnud riigipea ilusa žestiga. Ta edastab sellega kindla sõnumi mitte ainult vastuvõtvale riigipeale, vaid tervele rahvale ja riigile.

Mida selline protokolliline tseremoonia, olgu siis meie külaliste puhul või siis, kui meie riigijuhid külastavad sõpru välismaal, rahvusvahelisele suhtlemisele juurde annab, mis sellest kasu on?

Mis kasu on traditsioonidest? See on märk, mis näitab suhtumist, seda, et külaline hindab selle riigi ajalugu ja saavutusi. Otsene kasu pole ju mõõdetav. Aga kui võtame näite lähiriikidest, siis lätlaste Vabadussõja monument Riias, mida isegi nõukogude võim ei suutnud maha võtta, on samas rahva kogunemise koht. Kui külla tulnud riigipea austab kohta, kuhu nii heal kui kurval hetkel tuleb kohalik rahvas, siis see ongi kasu.

Eesti Vabadussõda ja vabadus üldse ei tohiks olla midagi sellist, mis kedagi riivata võiks, erinevalt näiteks vastuoluliselt tõlgendatavatest Teise maailmasõja sündmustest. Selles mõttes on meie valik just Vabadussõja mälestusmärk püstitada ja sellest tseremooniapaik kujundada ohutu ja kindel. Kas selle valikuga seotud lugu, see, mis on nii-öelda samba taga, on ja üldse peab olema üldiselt ja rahvusvaheliselt arusaadav?

Kindlasti peaks. Kas või see koht, kuhu praegu olude sunnil oleme riigipäid viinud – reaalkooli langenud koolipoiste mälestusmärgi juurde. Ka Eesti rahvas ei tea väga üldiselt ja kindlalt, mida seal täpselt ikkagi tähistatakse. Jah, pannakse pärg küll, aga selle osas, kes ja mida tegi, valitseb üsna suur teadmatus. Kui meil on Vabadussõja võidule pühendatud sammas, siis ka selle puhul oleks oluline teada, mis ja millal. Väliskülalised tunnevad tihti päris üksikasjalikku huvi ja siis on küll parajalt piinlik, kui meie oma inimesed ei oska täpselt vastata.

Kas rahvusvaheliste tseremooniate läbiviimine seab mingeid erinõudeid asukohavalikule näiteks julgeoleku aspektist või puhtalt ruumimahu osas? Reaalkooli plats on ju imetilluke ja sinna rahvahulgad ei mahu.

Ruum on oluline, ent turvalisus veel enam, sest riigipäid turvatakse erinevalt. Teiseks see, et riigipea ei ole tingimata 30aastane. Tihti võib pikk tee või palju astmeid osutuda riigipeale väga raskeks ettevõtmiseks. Kolmandaks pealtvaatajad, kes sellisteks puhkudeks kohale tulevad, ning lisaks press, kes peab saama ilusaid pilte, et sõnum tõesti rahvasteni jõukas. Need on mõnes osas vastuolulised tingimused ja ideaalset lahendust pole võimalik saavutada, kui ligipääsetavus ja turvalisus on kõige olulisemad.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming