Narva-Jõesuu kaudu Washingtoni

Tarmo Teder

Kinobuss kui institutsioon ja missioon pressifoto

Kinobuss andis juba eile Tallinna Politseipargis gaasi ja veeres Hiiumale. Täna Kõrgessaare seansiga algav tavapärane suvetuur saab sisse uue hoo. Sedakorda siis juba kaheksas ringreis toob maarahvani ruumilise kino ehk stereoskoopilised filmid, mis on eesti rahvale üsna tundmatud. Kuid neid filme, mille vaatamiseks jagatakse publikule spetsiaalsed prillid, on meil tehtud juba 1977. aastast, mil Elbert Tuganov tegi maailma esimese ruumilise nukufilmi „Suveniir”. Sellele lisaks näidatakse Kõrgessaare-Leisi-Pürksi-Võhma-Tootsi-Lelle etappidel Heino Parsi „Kui mehed laulavad” (1979), Tuganovi „Õunkimmelit” (1981), Andrus Tenusaare „Mirjami piknikku” (2007) ja Mait Laasi sügavalt inimlikku ja naljakat dokfilmi „Aja meistrid”, mis portreteerib meie nukufilmi suurmeistreid Parsi ja Tuganovit.

Omedu, Võõpsu ja Lääniste filmisõber võib aga vaadata seksi ju surmaga seonduvat linakunsti: Marianne Kõrveri „Amatöörid” näitab pornofilmi võtetele sattunud poissi, Kristiina Davidjantsi „Veresidemed” kujutab kirge ja ahnust armukolmnurga pöörises, Tanel Toomi „Teine tulemine” on kulgeva seisundiga luuleline sõjafilm, Priit Pääsukese „Must Peeter” toob mängu valgete abielu häiriva neegri. Ja 5. augustil on Meremäel Eesti uue täispika mängufilmi esilinastus, mis on üldse esimene setukeelne film maailmas. Režissöör Ain Mäeots on valmis saanud „Taarka”, mis põhineb Kauksi Ülle samanimelisel näidendil ja jutustab loo setu leelotajast Taarkast.

Peale 3D anima- ja mängufilmide on tänavu kavas ka viimase aja eesti väärt dokfilme: Agne Nelgi „Lotmani maailm”, Jaanis Valgu „Meeste tee lauluni”, Arbo Tammiksaare „Fritsud ja blondiinid”, Kaupo Kruusiaugu „Mängija”, Meelis Muhu „Aljoša”.

Kolme-nelja aastaga on kujunenud Kinobussist institutsioon, mille haare ja tegutsemisviis järjest laieneb, filmidessante on tehtud ka välismaale. Meenutame, et aastal 2003 tiirutati Rootsis, 2004 Lätis, 2005 ja 2006 Soomes, tänavu mais ka Saksamaal. Ent juba kohe algusest peale ei rõhutud mitte üksnes inimestele maakohtadesse filmide nina ette viimisele, vaid ka laiemale missioonile. Kinobussi vaimne ja kunstiline juht Mikk Rand hakkas kohe esimese tuuri ajal rõhuma koolitusele, verinoorte filmitegijate innustamisele ja õpetamisele. Niisiis oldi filmikunsti ja -tootmise misjonärid juba päris algusest peale ning Ranna sõnul on õpikodade ja -viiside metoodika pidev tulelhoidmine Kinobussi arengu üks raudvara.

Nüüd on asi niikaugel, et minnakse ka Ameerikasse. Oktoobris on Kinobuss kutsutud Washingtoni, kus peetakse Euroopa kultuuri päevi. Jänkid pole loomulikult mitte nii väga huvitatud mingi Eesti filmidest, vaid siin seoses Kinobussiga juurdunud filmikoolituse metoodikast – kuidas marakratte filmi juurde paeluda ja neile filmitegemise ja -õpetuse alused huvitavaks teha. Võib liialdamata loota, et Mikk Rand õpetab oma entusiastlike poiste ja tüdrukutega Ameerika filmipedagoogidele, kuidas filmitegemist õpetada. Rannal on kirjutamisel ka vastav õpik.

Enne seda aga liitub Kinobuss Narva-Jõesuus 9. – 12. augustini rändava filmi- ja keskkonnafestivaliga „Moving Baltic Sea”, mis vaatleb filmi ja kultuuri keskkonna ning keskkonda omakorda filmi ja kultuuri kaudu. Kinobuss peab selle raames maha 48tunnise filmitegemise võistluse „Jookse ja filmi!”. Kahe ööpäeva jooksul tuleb valmis teha film või animatsioon ideest kuni teostuseni. Osalevad Kinobussis filmitegemise õpetust saanud noored üle Eesti, teemad avatakse otse enne „starti”, eelregistreerimine 7. augustini.

Niikaua, kuni viimane põlvepikkune poisike salvestab oma iPodiga filmikunsti loomise õhinas või kleebib-sätib-sirgeldab animafilmijupi tarbeks, pole eesti filmikunst alla andnud.

‘