Näitused akadeemikute teadusteest

Sirp

12. detsembrist kuni aasta lõpuni võib TTÜ peahoone fuajees vaadata näitust „Akadeemik Leo Mõtus 70”.

Leo Mõtus on sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal. Lõpetas 1965 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal (cum laude), kaitses 1973 tehnikateaduste kandidaadi kraadi Eesti Teaduste Akadeemias ja 1990 tehnikateaduste doktori kraadi Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituudis. 1964–1992 töötas Leo M õtus Eesti TA Küberneetika Instituudis. Tallinna Tehnikaülikoolis alustas Leo Mõtus töötamist 1976. aastal automaatika kateedri õppejõuna, 1990–1992 oli küberneetika baaskateedri juhataja. Aastast 1992 on Leo Mõtus reaalajasüsteemide õppetooli juhataja ja professor. Reaalajasüsteemide õppetool TTÜs loodi Leo Mõtuse juhtimisel, ühena esimestest Euroopa ülikoolidest. Aastatel 1994–2001 oli ta süsteemitehnika teaduskonna dekaan. Leo M õtus on rahvusvaheliselt tuntud oma teadustöö tulemustega ja teadusorganisatoorse tegevusega. Leo Mõtus valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks (informaatika) 1993. a. 1996 pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia. 2004. aastast on Leo Mõtus Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär.

12. detsembrist kuni aasta lõpuni on TTÜ peahoone fuajees avatud näitus „Akadeemik Raimund-Johannes Ubar 70”.

Raimund Ubar on sündinud 16. detsembril 1941. a Tallinnas. Lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi 1965. a automaatika ja telemehaanika erialal. Aastatel 1968–1971 oli aspirantuuris Baumani-nim Moskva Riiklikus Tehnikaülikoolis, 1971 sai tehnikateaduste kandidaadiks, jätkas 1974–1975 järeldoktorantuuris Dresdeni Tehnikaülikoolis, tehnikadoktori kraad aastast 1986.

Teenistust alustas tehases Punane RE T raadioelektroonika konstrueerimisbüroo insenerina 1965. a. Tallinna Tehnikaülikoolis töötab 1971. aastast, alustas elektronarvutite kateedri assistendina, praegu arvutitehnika instituudi arvutitehnika ja -diagnostika professor ja õppetooli juhataja. Professoriks ja kateedrijuhatajaks sai 1987. aastal, juhtis digitaalsüsteemise projekteerimise ja diagnostika laborit 1987–1992, elektroonika kompetentsuskeskuse rajaja ja juhataja 1993–1997. Aastast 2008 Eesti Teadustippkeskuse CEBE juht. 1993 valiti Eesti TA akadeemikuks (arvutitehnika). 1999 anti Eesti Vabariigi teaduspreemia. Aastatel 2003–2005 töötas Eesti TA uurija-professorina. Raimund Ubar on paljude rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liige, korraldanud erialakonverentse, olnud külalislektor enam kui 30 ülikoolis või teadusasutuses, avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni (sh kuus monograafiat), juhendanud järelkasvuna doktorante ja magistrante.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht