Naabrist paremini mudas

Kaarel Tarand

Kultuurist kõnelemine-kirjutamine on viimasel ajal tõesti populaarne. Ühe väikese iluveaga. Nimelt selle asemel, et rääkida sellest, mida loojad loovad ja esitajad esitavad, arutab ajakirjandus kirglikult nn organisatsioonilisi küsimusi, maksuvõlgnevustest koondamisja vallandamisteadeteni. Kui asetame professionaalse kunstitegemise meediakajastuse nüüd põhiseaduse vaimu valgusesse, avaneb üsna piinlik pilt.   

Kuigi omariikluse ülim mõte on kirja järgi rahvuskultuuri õitsetamine, näeb tegelikkus  aastal 2010 välja haleda sendiveeretamise ja võlguelamisena. See alandab kunstnikku, kelle tegevus meist igaühest sotsiaalseid ja eetilisi olendeid vormib, see alandab riigivõimu institutsioone, kes ei täida oma kõige tähtsamat ülesannet. Ja ainus kultuurikommentaar, mille on kultuuri majandamise kehva seisukorra kohta sügise vältel andnud peaminister Andrus Ansip, kõlas umbes nii, et kultuurivalla kurjategijad tulebki vangi panna. Palun vabandust,  kuskil teisal märkis peaminister veel, et Eesti olla kultuuri finantseerimisel Euroopa kolmas. Tubli! Võrreldamatu võrdlemise alal pole peaministrile võrdset! 

Ka erakondadest pole peale kultuuriministri üldsõnalise kahtlustamise või õigustamise põhimõttelisemat laadi kultuurijuttu kuulda olnud. Nemad tahavad hoopis majandusest rääkida, sest parteilist liini pidi on otse NLKPst pärandunud me praegustesse erakondadesse mõte, mille järgi majandus olevat kõige alus, et „teeme aga majanduse korda ja küll siis see kultuurgi tuleb”. Ühiskonna kõige nõrgemate  ehk ettevõtjate läheduses tuleb valitseva erakonna meelest lausa kikivarvul käia ja sosinal rääkida, sest ettevõtjad vajavat maksurahu, dotatsioonivitamiine ja muud kosutavat. Eesti ettevõtlus on haige, võiks hüüda doktor Pätsi kunagist diagnoosi parafraseerides. Ühiskonnaelu põhimõtteks näib kujunevat, et ettevõtlus olgu riskivaba, sest siis tekitab ta kasumit, kõik muu aga ei tekita kasumit niikuinii, sest tulunduslikke eesmärke polegi seatud, ja järelikult  pole vahet, kas see muu elab turva- või riskitsoonis. Et viimast on odavam pidada, siis võibki kunstimeistrid sinna visata, kus nad rahu vajavale ettevõtjale jalgu ei jää. 

Pole siis ka ime, et erakondades ja valitsusasutustes ringlevates nn kultuuripoliitilistes dokumentides vaadeldakse professionaalset kultuuri kõige tavalisemas tarbimise võtmes, nägemata selle keskmes inimest. Loovisiku või  kunstniku mõistet neist paberitest peaaegu ei leia (jah, mõne inimese sotsiaalhoolekannet reguleeriva loovisiku seaduse muutmine on kultuuriministeeriumi eduraportis kuldtähtedega sees), sõnarohkelt räägitakse aga ehitamisest ja hoonetest, infrastruktuurist ja toodangust, omatulust ja turgudest kui poliitika sisust. Kui sedasama lähenemisviisi kohaldataks ettevõtlusele, oleks kisa taevani. 

Ma ei taha kasumile orienteeritud ja loomingulist tegevust ise kuidagi vastandada,  seda aga teeb minu eest valitsus, pöörates elutähtsatele ühiskonnaelu ilmingutele täiesti ebaproportsionaalset tähelepanu. Siiski võiks ju näiteks peaminister mõtteharjutuse korras otsida vastust küsimusele, kumb on vanem, kas keel või raha, muusika või turg, joonistamine või raamatupidamine. Ja kas selleks, et olla hea, eetiline ja edukas ettevõtja, peab raamatuid lugema, või saab normaalseks kirjanikuks tõusta ainult see, kes on vähemasti viis ettevõtet  asutanud ja ühe pankroti üle elanud.

Nõudlikum ühiskonnahuviline kurdab, et erakondade maksudebatt on pealiskaudne ja ühekülgne, kuigi kultuuripoliitika-alase mõttevahetusega võrreldes on see ju lausa sügavamõttelisuse tipp. Ühelgi meie erakonnal pole kultuuriküsimustes tõsist ja pidevat eestkõnelejat välja kujunenud, kui ehk Jaak Allik välja arvata. See on tegelik tõend suhtumisest Eesti professionaalsesse kultuuritegemisse. Aga  sära Eesti loomeinimeste silmadesse toob meie ministri kujutluses ju teadmine, et Riia ooperi eelarve väheneb järgmisel aastal 60% võrra (Postimees, 1. XII).

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht